UNESCO Ho Professor Sira Vizita MAP Departamentu Solo

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 
Fotografia/Rommy/INFO-MAP
Dili- Komisaun Nasionál Timor Leste ba Unesco (KNTLU) hamutuk ho Professor Secundario sira husi Munisipio 12 no dosente balun husi Universidade tolu hanesan Universidade Cristal UNTL no mos UNITAL halo vizita mai iha Ministério Agríkultura e Pescas (MAP) iha Dirasaun Nasionál Peskiza e Estatistika liu husi Departamentu Solo e Nutrisaun das Plantas hodi haree diretamente fasilidade iha laboratorium. atividade vizitasaun ne’e hala’o iha loron Sexta (18/02/22) iha MAP Comoro.
 
Tuir Xefe Departamentu Solo e Nutrisaun das Plantas Celestino Luis Moreira esplika katak vizita ida ne’e ita simu pedidu husi Komisaun Nasional Timor Leste UNESCO (KNTLU) liu husi divizaun Ciensia Matematika sira hato’o pedidu mai dosentes husi Universidade balu no mos Diretor Eskola Secundaria reprezentante husi Munisipio 12 no mos mestri balu, atu sira mai hare laboratoriu ida ne’e.
 
“Ida ne’e laos primeira ves Departamentu solo simu vizitasaun ne’e, maibe Departamentu solo liu husi Dirasaun Nasional Peskiza Estatistika hanesan ona parseiru ho sira, tanba sira nia atividade ne’ebe maka halo durante ne’e ita sempre ba no sai hanesan orador hodi fahe informasaun no mos ita lori ekipamentus saida maka ita utiliza iha Laboratoriu ba pratika iha sira nia fatin. Ida ne’e mos hanesan orgullu ida mai iha MAP, liu husi sira nia vizita ida ne’e atu bele mai hare no besik liu tan atividade saida maka ita halo liu-liu liga ba analiza rai nian, rai ne’ebe ba Agrikultura nian oinsa liga ba cresimentu no produsaun ai horis nian, ida ne’e maka sira mai direita iha ne’e hodi bele hare ita nia fasilidade sira ne’ebe maka iha laboratoriu no mos servisu balu iha laboratoriu.”tenik Celestino Moreira
 
Xefi ne’e informa, Ekipamentus sira ne’e ita hetan husi ita nia Governu rasik iha tinan sanulu resin liu ba ita estabelese laboratoriu ho orsamentu Governu nian ita sosa balu depois ita lao ita hetan tan apoiu balu husi Governu Australia liu husi programa Seeds Of Life (SOL) ne’ebe halo parseiru ho MAP depois kontinua ho programa Ai-Com ita hetan apoiu husi ne’eba no mos ita hetan apoiu husi FAO rasik tanba ita hala’o sira nia programa ida naran Conservasaun Agrikultura (CA) ne’ebe maka agora dadauk halo iha ita nia teritoriu Timor laran tomak. Entaun sira mos apoiu ita nia fasilidade balu iha Laboratoriu, balu mos husi LONPING ne’e husi China nian sira apoiu iha hira liu ba sira halo projeitu ida iha Manatutu konaba hare hibrida nian maibe to’o ikus la kontinua entaun sasan sira ne’ebe maka sira lori husi ne’eba mai husik hela mai ita hodi kontinua fali to’o agora.
 Fotografia/Rommy/INFO-MAP
Nia sublina, Departamentu ne’e senti kontenti tebes ho vizita husi UNESCO, Dosente no professor sira husi Munisipio sira ne’e, fiar katak ho vizita ne’e sira bele fahe informasaun ba estudante sira, atu nune’e aban bairua karik balu hakarak foti konaba agrikultura nian pelu menus sira iha ona baziku no mos koñesementu ituan.
 
Iha fatin hanesan Coordenador Siensia UNESCO Luis Nivio UNESCO espilka katak, Komisaun Nasional Timor Leste ba Unesco ne’e hanesan Institutu Autonomo ida ne’ebe agora tutela iha Minisério Ensino Superior Siensia no kultura nia okos, ne’e hanesan Semi Governo. UNESCO nia servisu no funsionamentu hotu hare ba Parte Edukasaun, Siensia, Kultura no mos komunikasaun Informasaun ne’ebe maka hanesan UNESCO Internasional hala’o.
 
“Ami iha programa ida konaba organiza workshop ba mudansa klimatika ba mestri sira no mos organiza workshop ida konaba hasae abilidade sekulu 21 ba mestri sira iha area siensia matematika no uza teknolojia, entaun iha area ne’e maka ami mai introdus ba mestri sira katak abilidade sekulu 21 maka saida, ita koalia konaba sekulu 21 entaun mestri sira tenki iha koñesimentu uza teknolojia ba edukasaun atu hanorin. Se karik iha siensia matematika ita tenki uza ekipamentus sira ne’ebe maka liga ba iha teknolojia a’as atu oinsa bele hanorin estudante sira atu hatene konaba sukat buat ruma ou identifika buat ruma.” hateten Luis
 
Entaun ami hare katak iha Departamentu Solo mos hare konaba analiza rai ne’e mos uza teknolojia balu hodi halo analiza ba rai, entaun ami hakrak lori mestri sira ne’e mai atu hare teknolojia saida maka sira uza iha ne’e, maineira oinsa maka sira halo iha ne’e, oinsa abilidade sekulu 21 ne’e saida maka sira bele aprende husi laboratorium ida ne’e, atu nune’e sira bele partilha fali ba sira nia estudante sira atu oinsa iha abilidade sekulu 21, nune’e aban bairua ita bele iha rekursu humanu ne’ebe maka diak ba iha Timor.
 
Nune’e mos Diretora Adjunta husi Munisipio Manatutu Antónia de Jesus Ximenes haktuir katak, observasaun ne’ebe maka ohin nia hare ida ne’e senti orgullu tebes tanba ida ne’e foin primeira vez mai hare laboratorium atu halo analiza ba rai, maske iha eskola iha material ne’ebe relasiona ho Departamentu Solo ne’e rasik, maibe sira rasik la iha laboratorium ho vizita diretamente ida ne’e atu bele fo hanoin ona mai ami konaba parte eskola nian oinsa labarik sira atu aprende material ida tenki iha pretika, entaun tenki iha laboratorium hodi bele pratika.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login