MAP Lansa Estratejia Jestaun Ba Risku Dezastre Naturais

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 
Fotografia/Rommy/INFO-MAP
Dili- Ministério Agríkultura no Peskas (MAP) halo koordenasaun ho Lina Ministreiais sira hanesan Ministério das Finanças, Ministério Administrasaun Estatal, Secretario Estadu Protesaun Sivíl, Kooperasaun Uniaun Europeia, Koordenador Rezidente Nasoens Unidas no mos Ajensia FAO hala’o Lansamentu Estratejia Jestaun Risku Dezastre Naturais ba iha Setor Agrikultura.
 
 
Estratéjia jestaun risku dezastre ba setor agrikultura ne’e dezenvolve husi MAP JRD Taskforce ho apoiu tekniku husi ekipa projeitu Rezilénsia husi FAO no suporta finanseiru husi Uniaun Europeia ho total fundus ba programa ne’e Miliaun 3.3 USD. Atividade ne’e hala’o iha loron Tersa (15/02/22) iha Salaun Audiutorium Ministeriu Finanças Aitarak Laran.
 
Tuir Ministro MAP Pedro dos Reis hateten iha nia entrevista katak Depois de mosu inundasaun iha fulan Abril tinan kotuk ita mos forma ona ekipa Taskforce ida husi MAP no lina Ministerial sira seluk ne’ebe maka elabora estragus saida maka durante inundasaun nia laran, tanba ne’e maka sasan ou dadus sira ne’e preparadu hotu ona, ohin ita halo ona lansamentu ba relatoriu ida ne’e, ao mezmu tempu halo preparasaun estratejiku saida maka ita prepara ba futuru entermus de kordenasaun preparasaun seluk seluk tan, atu nune’e ba futuru karik mosu inundasaun ita bem preparadu ona hodi halo atendimentu.
 
“Inundasaun ne’ebe maka akontese iha lorn 4 fulan Abril tinan kotuk afeta tebes ba iha MAP tanba iha irigasaun hira maka hetan estragus. Esforsu barak maka ami halo maske iha difikuldade oioin tamba liña cordenasaun, ami mos koko transferensia husi orsanmento balun iha Ministériu laran atu halo atendemento iha dia 4 Abril liu ba, total orsamento 157 mill ami koko asesu ba iha fundus infraestruturas maibe tanba iha linha kordenasoen ami konsege transferensia osan ba iha Diresaun balun ami konesege selu ona halo ona atendimento ba ita nia empresariu sira. ho lansamentu ida ida ne’e atu ita iha preparasaun diak liu tan ba futuru karik sei mosu situasaun ne’ebe hanesan ita bele halo atendementu
diak liu tan.” Tenik Pedro
 
Nia hatutan hanesan uma nain hakarak hato Bemvindo ba ita hotu ne’ebe maka halibur iha fatin ida ne’e hodi halao workshop ba iha Jere risku dezastre naturais nian, fiar katak ho diskusaun ne’ebe maka ita halo ona bele kontribui ba iha futuru, karik mosu fila fali dezastre naturais hanesan liu ba ne’e pelu menus ita iha kondisoens ne’ebe maka sufisiente hodi bele hasoru ona.
 
Iha fatin hanesan Asistente ba Programa FAO iha Timor-Leste Paula Lopes da Cruz esplika katak atividade ida ne’e hanesan mos Workshop ida depois ita mos halo lansamentu ba estratejia Nasional jestaun risku iha setor Agrikultura, servisu ne’e hahu tinan rua ona hamutuk ho MAP liu-liu ekipa traballu Ministériu nian ne’ebe ida ida aprezenta sira nia dokumentu ho apoiu tekniku husi ajensia FAO.
 
Nia informa, tanba sa maka ita presiza dokumentu hirak ne’e? ita agora iha tinan ikus mai ne’e ita iha dezastre oi-oin ne’ebe maka repete ho intensidade ne’ebe bo’ot liu-liu bailoro naruk inundasaun no mos moras peste iha animal no plantas sira.entaun Miinistériu hare katak situasaun ne’e ne’e presiza tebes ita hotu nia atensaun nune’e presiza iha estratejia iha planu atu ita bele halo preparasaun liu-liu preparasaun entermus de informasaun rekursu nesesariu planu sira atu wainhira akontese dezastre ita iha ona informasaun sufisiente hodi hato’o ba ita nia komunidade sira liu-liu ita nia agrikultor sira.
 
Nune’e mos Koordenadora MAP Taskforce Joanita Bendita da Costa Jong hato’o iha nia aprezentasaun konaba antensedente no kontestu husi ita nia dezastre sira ne’ebe maka durante ne’e akontese ona hanesan ita hotu hare, dezastre sira ne’ebe maka durante ne’e akontese hahu husi tinan 2018 iha fulan Novembro akontese inundasaun iha Munisipio Covalima no mos iha tinan 2019 iha fulan Maio akontese tan inundasaun iha tan fulan Setembro ne’e akontese tan moras fahi ASF ne’ebe maka hanesan ita hotu hatene moras ne’e hamate fahi barak, iha fulan Outobro iha ahi han rai iha Munisipio Ermera no Likisa, iha tinan 2020 iha fulan janeiru akontese bailoro naruk mai iha Fevereiro akontese tan ular lakataru ne’ebe maka afeta ba batar sira no iha Março akontese tan inundasaun bo’ot iha Dili no mos pandemia Covid-19 husi eventu dezastre sira ne’e hotu maka durante tempu intensidade no akontesimentu dezastre sira ne’e hotu maka iha tinan 2019 fulan Fevereiro MAP estabelese unidade servisu tekniku ba jestaun risku dezastre ou adaptasaun mudansa klimatika ne’ebe maka nia inisia formulasaun ba planu atu jere jestaun risku bailoro naruk ba setor Agrikultura ninian.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login