Membru CTI-CFF RS Hala’o Enkontru Virtual ho Nasaun Nen

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 
Fotografia/Tyfa/INFO-MAP
Dili- Ministériu Agrikultura e Peskas (MAP) liu hosi Diresaun Jerál Peskas hala’o enkontru virtual ho nasaun nen hanesan, Papua Nuguinea, Filipina, Malasia, Indonésia, Solomon Island no Timor Leste membru iha Senior Oficial Meeting (SOM) ho membru Coral Triangle Intiative (CTI) hodi haree relatoriu Anual ba tinan 2019 no 2020 nian.Enkontru ne’e hala’o iha loron Quinta (27/05) iha Hotel JL Villa Aimutin.
 
Diretór Jerál Kooperasaun Dezenvolvimentu Instituisionál, César José da Cruz hateten katak, Objetivu lolos husi enkontru ne’e ita bolu senior Oficial Meeting (SOM) ne’ebe maka koalia konaba CTI ne’e kompostu hosi Nasaun nen (6) hanesan; Papua Nuguinea, Filipina, Malasia, Indonésia, Solomon Island no Timor Leste, Nasaun nen ne’e iha komitmentu tuir CTI nia hakarak atu oinsa maka Nasaun ne’ebe maka iha asia Pasifiku no mos iha sudeste Asiatiku ne’e bele hala’o servisu ne’ebé diak liu ba ema nia moris liu hosi Peskas.
 
Inklui mós ambiente Peskas ninian, ita hein katak ho SOM ida ne’e hosi Nasaun hirak ne’e bele haree iha sira nia kontestu rasik no polítika rasik, iha kada nasaun hare saida maka atu hala’o ba iha area kosteiras nomos konaba peskas ninian no ambiente no buat ne’ebe maka fó apoiu ba ema nia moris.
Fotografia/Tyfa/INFO-MAP 
Diretór Diresaun Nasionál Dezenvolvimentu Estudu tekniku Peskas e Aquikultura, Horacio A. Dos Santos Guterres esplika katak, iha virtual enkontru durate loron rua hahu hosi loron 27 ate 28 fulan maio ne’e atu hare fila fali atividade sira ne’ebe maka halo iha tinan pasadu nian liu-liu ligasaun ba relatoriu anual nomos status Nasaun nian.
 
Timor-leste Hanesan membru ba CTI ne’e nian rasik entaun ita tenki iha kontribuisaun hanesan finanseiru ba iha programa ne’e rasik inklui hare mós ba fundu tinan 2020 nian ba Nasaun nen ne’e ninian, CTI hanesan organizasaun ne’ebe bo’ot tebes nia mós iha parseiru ne’ebe maka barak tebes.
 
Nia hatutan tan, depois sei haree hamutuk mós atividade saida maka sei bele halo iha tinan ida ninian. Haree mós ba iha Rekursu Humanus iha CTI ne’e rasik ita hatene katak CTI ne’e hanesan organizasaun ida ne’e maka bo’ot.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login