MAP halo Kultivasaun ba Hare  hektares 347 Iha Baucau

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Elsio Jong/INFO-MAP

Baucau-  Polítika Ministériu Agríkultura e Peskas (MAP)  atu hasa’e produsaun no produktividade  hare ne’ebé mak aplika Pratika Agrikultura Diak (PAD) iha kanál irrigasaun boot 9 iha Timor –leste neduni MAP liu hosi Diresaun Nasionál Agríkultura Hortikultura e Estensaun hala’o seremonia kultivasaun ba hare ho total hektares 347 iha irigasaun Larisula Baguia, iha kultivasaun ne’e utiliza mós adubus organiku (POC Nassa POP Super Nassa no Harmonik).

Kultivasaun ida ne’e ba segundu epoka nian, Ministériu halo deit 347, signifika katak ami seidauk kobre tan hektares 10, segundu epoka ne’e 347 hektar maibé entre 347 hektares ne’e 40 hektar ne’e ami  halo ona  demo area ne’e ami aplika Pratika Agrikultura Diak (PAD) nomos aplika adubus Organiku POC Nassa ne’ebé nia funsaun solidu ne’e wainhira ita fila rai ne’e solidu ne’e halo kompozisaun rai ne’e nian,  atu bele hasa’e fertilidadi ra nian. Hateten Diretora Jerál Agrikultura e Hortikultura Maria Odete do Ceu hafoin remata kultivasaun hare iha loron Sexta (19/06) iha Irigasaun Larisula Baguia.

Nia hatutan, banhira  ita kuda ita aplika mós POC Nassa likidu POP nassa  atu kuidadu ba nia moris iha faze zenerativa nomos to ona iha faze ne’e  ita uza harmonik atu oinsa bele hasa’e nia produtividade ba hare ne’ebe ita kuda.

Nia akresenta, objetivu husi adubus POC Nassa ne’e  hodi hasa’e nia produtividade iha esperiensia iha kanál irrigasaun sira sel-seluk, hanesan  Oebaba Raibere no iha mós fatin sira sel-seluk. Foin lalais ami mós halo koilleta iha Bluto Laleia, kada hektares ida hetan  6 tonelades ita kompara ho sira sel-seluk 3.6 ou 3.7 por hektar maibé ho aplikasaun adubus organiku nia produtividade ne’e sae a’as tebes, ita multiplika de’it 337x 6 ha’u hanoin ita sei hetan hare pur volta de 2.022 toneladas  ne’e  kuantidade ne’ebé mak a’as.

Fotografia/Elsio Jong/INFO-MAP

DJ ne’e informa, oinsa bele servisu ou halo kooperasaun diak ho ita nia Governu nomos tekniku husi a nivel Nasionál no nivel Munisipiu nomos liu-liu ita-nia n extensionista ho tratoristita sira, tanba servisu ne’e interligadu.

Iha fatin hanesan, Reprezentante xefe grupu Haburas, Antonio hateten katak sira konsege atinji duni metas ne’ebé maka MAP iha, liu-liu hanesan Pratika Agrikultura diak (PAD) no sira konsege kultiva hare iha 10 hektares liu hosi sira nia grupu ne’ebé maka sira kria.

 Entretantu, xefe  Suku  Larisula post.Baguia.M.Baucau Mario de Jesus Ximenes hateten katak, Aktividade ohin kuda hare uza  adubus poc nassa ne’e ami kontente teb-tebes tanba primeiru hahu iha suku ida ne’e foin maka implementa e espesial maka ba programa PAD pratika agrikultura diak ida nemak parte ida ami kontente, hanesan xefe suku ohin loron halo ona lansamentu kuda  iha loron bai loron sei bele halo koilleta tan.

Nia informa, sira nia Preokupasaun primeiru maka irrigasaun foin dadauk mak mota fo ameasa ba kanál irigasaun e nomos ba natar ne’ebé mak mota estraga maske hare balun kuda tiha ona ida nemak ami preokupa segundu maka tratór se bele karik tinan oin bele apoiu tan ami trator permanente iha ne’e. (E'J)

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login