MAP kontinua fo apoiu ba grupu joven ne’ebe iha inisiativa dezenvolve area agrikultura

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

Liquiça- Ministru Agrikultura no Peskas, koilleta Pateka meia hektares (1/2ha) , iha sesta-feira (18/1) suku Dato, Postu Administrativu Liquiça, Munisipiu Liquiça. programa ne’e inisia husi joventude dezenvolve area agrikultura ne’ebe mak orienta ba merkaduria.

Ministru MAP Joaquim Gusmão Martins iha nia intrevista katak, programa kuda pateka husi grupu Joventude, hodi orienta ba iha merkadu, neduni Ministru MAP husu ba sira atu kontinua nafatin kuda aifuan sira hanesan ne’e tanba Ministru promote atu kontinua fo asistensia ba grupu joventude sira nia aktividade hodi dezenvolve iha area hortikultura.

“ iha fatin espesial ida ne’e, ha’u mai tanba hetan konvite husi joven sira, ita nia joven sira iha inisiativa diak tebes, hodi bele kuda aifuan, liuliu iha fatin ida ne’e, sira kuda pateka ne’ebe mak sira suplay ka hatama ona ba iha supermerkadu sira iha dili, tanba ne’e mak hau mai fo korazen ba sira, apoiu sira nia inisiativa nomos aumesmu tempu hakarak foti sira hanesan joven sira seluk iha Timor tomak, katak serbisu agrikultura ne’e laos deit serbisu ida halo liman foer ain foer, maibe serbisu ida ne’e mos hadia ekonomia moris nian, bele mos hasae rendimentu familiar”. Tenik Joaquim

Nia mos akresenta, Ministeriu Agrikultura liu husi Diresaun Serbisu Agrikultura MuniSipiu fo mos asistensia tekniku, tanba extensionista sira mak serbisu hamutuk ho grupo joven sira ne’e hodi hala’o aktividade kuda pateka, Ministeriu Agrikultura hanesan ita hotu hatene katak, sempre fo apoiu fini no asistensia ba iha agrikultores sira ne’ebe presija ne’e duni Ministru orienta ona ba diretór sira katak, tau atensaun ba grupu agrikultór sira ne’ebe mak presija fini.

Minisro MAP mos fo Mensagen ba grupo joven sira katak , komesa ona hoinisiativa sira halo toos kuda aifuan no kuda modo labele para, tenke konsentra tanba ita komesa ona, estuda no aprende ona husi ita nia sala sira ne’ebe maka hala’o ita hadia labele kontenti ho koileta no superMerkadu mai selu no osan iha ona ita para maibe ida ne’e labele akontese, hala’o nafatin ohin hau mai ½ hektares talves iha tempu seluk hau mai fali bele aumenta tan hektares ida liu ona, ida ne’e mak ita bele dehan adiatamentu, sira bele halo diak no melhora diak liu, sistema manajementu, osan grupo nian osan ne’ebe mak atu fahe nian ne fahe ba membru grupu sira no ida tau ba kaisa grpuru tau nafatin atu nune’e bele kontinua nafatin atividade ne’e labele hetan ona rendimentu grupo mos abandona ida ne’e maka hau lakoi akontese iha futuru.

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

Supermerkado mak simu ona produtu no konsumu, katak produtu ne’e hatudu katak ne’e kualidade diak ne’ebe mak ita hotu hare diak no aseitabel ba iha Merkado.

Iha fatin hanesan, Xefe do grupu Dezenvolve Agrikultura Tekniku ( DAT), Abilio dos Santos Mendes hatete katak, inisitiva ida ne’e ami joven rasik mak halao tanba hau eskola konaba tekniku Agrikola nian ho esperensia hirak ne’ebe mak hau iha, hau fahe tutan ba maluk sira ne’ebe mak akaba ona eskola Sekundaria, maibe joven maluk sira halimar deit, tanba ne’e hau halibur joven sira ami hari’i grupu ida ne’e hodi kuda variedade ha’at, pateka, tomati, baria no brinzela, iha variedade ha’at ne’e ami prioridade liu ba iha pateka tanba ida ne’e ami foin primeira implementa, programa ne’e la’o ka la lao, tanba ne’e ho rezultadu ne’ebe mak iha, ami mos kordena ho super markadu W- Four mak sei tun mai direita hodi sosa ami nia produtu iha kampo.

Grupo ne’e ami establese hahu iha tinan 2018 iha fulan Junhu, total membru iha grupo ne’e hamutuk ema nain 16, iha ne’e tekniku hau mesak, entaun hau hetan formasaun husi Ministeriu Agrikultura no Peskas parte diresaun formasaun Teknika Agrikola, fo asistensia hau tuir treinamentu iha Xina durante fulan ida semana rua, treinamentu konaba hortikultura, fila mai hau organiza joven maluk sira ho esperensia ne’ebe mak hau hetan husi Governu Xina, ami la’o dadaun maske ladun sufsiente no la barak liu, esperensia ne’ebe mak hau hetan no fahe ba maluk joven sira, ami bele organiza malu hodi dezenvolve seitor Agrikultura liuliu iha area hortikultura.

Difikulkdade ne’ebe mak ami hasoru mak hanesan mulsa plastiku, paralon, mangera, regador, fini, redi ba lutu, tanba ne’e ami sei uja ai hodi halo lutu parte ministeriu apoiu deit arame 1.000 metru, maibe seidauk sufsiente ba ami nia area.

Abilio Dosantos mos hatiutan liu tan, Supermerkdo foin primera tama iha ami nia fatin ida ne’e, tanba ami foin hahu halo produtu , ami kontratu ona ho W-Four ba komuditi iha area hortikultura, kualker kuda saida deit sira prontu atu sosa no tetu, ho presu mak la hanesan, kada pateka kilo ida $.0.75 sentavus, fore talin no tomati $.0.90 sentavus, ami kontenti tebtebes maske fatin simples ho prezensa Ministru nian ami agradese tebes tanba Ministru bele hakat mai iha ami nia fatin bele fo motivasaun ba ami joven sira ne’e diak liu tan.

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login