Dili- Ekipa tekniku Minsteriu Agrikultura no Peskas (MAP) inklui Ministru Agrikultura e Peskas no Ministru Koordenador ba Asuntu Ekonomiku, Eng.Estanislau da Silva, hala’o inpeksaun direitamente ba Ró sanulu resin lima (15) ne’ebe mai husi nasaun Xina, liu husi Kompañia Hong Long Fiesheries iha Sional Lecidere, loron 11/11 iha Polisia Maritima Lesidere Dili.
Objetivu inspeksaun ne’e atu hare liu kona ba kondisaun ró no ekipamentus ne’ebe mak ró ne’e uja, atu hala’o atividade peskas iha tasi mane ka parte tasi sul.
Ministru Estanislau da Silva iha nia visita ne’ e esplika katak, ró 15 atu tulun populasaun sira bele asesu ba ikan ,hodi hadia sira nia seguransa alimentar no fo rendimentu inklui kria mos empregu ba joven sira. Governu bele mos hetan reseita husi atividade kompañia nian iha tasi Timor.
“kompañia ne’e laos atu mai fo ismola, maibe sira halo investementu iha area tasi ne’e duni antes ró ne tama iha Timor, diresaun jeral peskas haruka karta ba iha Indonesia no Australia hodi hala’o verifikasaun dadus, atu nune’e sira bele ajuda hodi hare ró ne’ebe atu halo atividade iha ne’e. MAP servisu hamutuk ho Australia tanba sira iha esperiensia barak liu kona ba ró”. Tenik Estanislau da Silva
Ministru Estanislau ba jornalista tomak, hateten katak orgulhu tebes ho diresaun jeral peskas nian ne’ebe esforsu an hodi hala’o atividade ne’ebe maka diak tebes. MAP hetan apoiu husi polisia maritima no komponente naval.
Ministru Estanislau mos fo atensaun maka’as tanba durante ne’e kaer ikan ilegal iha tasi laran barak, ne’e duni governu Timor-Leste, fó lisensa ba kompañia para kail ou kaer mesmu oituan maibe benefisiu iha ba povu.
Ba futuru MAP sei kria mos portu ba peskas no sei establese industria peskas nian, ne’e hatudu katak governu Timor-Leste liu hosi MAP halo esforsu maka’as ba iha area peskas nian.
Iha fatin hanesan, Diretór Jeral Peskas, Acacio Guterres esplika, Ministeriu hasai autorizsaun ba ró hirak ne’e , tuir lei ró ne’ebe tama, diresaun jeral halo inspeksaun depois rekomenda ba ministru atu hasai lisensa nune’e sira komesa hahu atividade kaer ikan.
“Ró agora dadaun para hela iha tasi laran hamutuk 15, ema ne’ebe servisu iha ró leten hamutuk ema 16, ema nain 8 husi China, nain 8 Timor oan. Ita hala’o tuir prosesu rekrutamentu hamutuk ho SEFOPE, ita mos sei koko trabalhador Timor oan sira, atu nune’e sira nia fiziku servisu iha ró ne’e aguenta ka lae tanba trabalhador sira lor-loron servisu iha tasi laran”. Hateten Acacio Guterres.
Tuir informasaun hosi MAP katak, durante ne’e ró ilegal barak iha parte sul, tanba Timor oan rasik la iha aktividade iha parte ne’eba , ho kompania ida ne’e nian prezensa, ró iha parte sul Timor-Leste bele monitora no kontrola.
Director Acacio Guterres informa liu tan, Iha faze dahuluk sira hatama reseitas, ita fó kuota ba sira 100 toneladas kada ró, ikan toneladas ida 150 dolares Americano, ró hamutuk 15 ne’e sei selu 312.000 mil dolares mai governu, depois mak kompañia hala’o atividade kaer ikan, ne’e hanesan benefisiu boot ida ba ita nia nasaun.
Banhira ró ne’e hala’o ona prosesu kaer ikan, sira presiza tempu fulan ida iha tasi laran, sira mos presiza halo bastamento ba aihan. Ho nune’e husi parte MAP koordena ho agrikultór sira iha parte Baucau, ne’ebe bele prepara modo no aihan seluk ba ró hirak ne’e, tanba kompañia sei sosa agrikultór sira nia modo no aihan seluk, ho strategia ida ne’e bele fo vantajen boot ba agrikultór sira.
Iha fatin hanesan, Diretór Nasional Inspeksaun no Peskas, Lorenco Amaral salienta katak, oinsa atu halo inspeksaun husi fatin ida ba fatin ida, primeiru ami halo inspeksaun oras 2 nia laran ba ró, prosesu inspeksaun hare didiak nian makina, nia naruk no luan. Tuir mai ita sei halo inspeksaun presija minuto 30 deit tanba kuaze hanesan.
Husi parte inspeksaun sei monitorizasaun direita liu husi Satelite Personal of Tracker no mos aparellu durante 24 oras.
“Ita hatene katak ró ne’ebe mak kaer ikan no la kaer ikan. Ró ne’ebe mak halao nia atividade kaer ikan la tuir ona regulamentu, ne’ebe mak iha ita mos sei fo sansaung bazeia ba lei ne’ebe mak vigora iha Timor”. Esplika Lorenco Amaral