Dili, (28/9/2023), Ministério Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta (MAPPF) liu hosi Diresaun Nasionál Konservasaun Floresta Dezenvolvimentu Eco-Turismu hetan produtu floresta naun- madeira foun ho naran Kutu Lak iha ilmia (Laccifer Lacca) ne’ebe bele produz sai ba sasan industria .
Tuir Diretór Nasionál Konservasaun Floresta e Dezenvolvimentu Eco- Turismu, Fernando Casimiro de Araujo iha nia kna’ar fatin Caicoli, kurta -feira foin lalais esplika, produtu Floresta Kutu Lak ne’e produz hosi nehek ten ne’ebe maka nia abitasaun mai hosi nasaun Indonezia semo mai iha suku 14 parte Oecusse nian no durante ne’e komunidade koilleta no faan ba nasaun viziñu ho folin $.5 dolares Amerikanu ka kilo grama ida.
Nia realsa, produtu kutu lak ne’e hanesan produtu foun ida iha nasaun Timor no durante ne’e komunidade Oecusse iha suku 14 moris ho produtu kutu lak ne’e, tanba kutu lak ne’e bele prosesamentu sai fali herbal ka aimoruk, isolasi listrik, goma, tinta no buat seluk tan.
“ Ami hosi Floresta halo ona identifikasaun ba produtu ida ne’e, maske produtu ida ne’e ho nia valór ekonomia ne’ebe mak boot maibe komunidade balun durante ne’e halo koilleta ba produtu ne’e sira laos koilleta de’it maka produtu refere maibe tesi kedas ai dak ne’ebe maka nehek ten ne’e belit ba ida ne’e hanesan buat ida ne’ebe mak laiha sustentabilidade neduni guarda Floresta halo mos atuasaun ba komunidade ne’ebe maka tesi ai-dak hirak ne’e”. Teknik Diretór
Produtu ne’e iha de’it iha parte oecusse neduni komesa agora parte Floresta tenki tau atensaun hodi bele asegura espesies kutu lak ne’e tanba komunidae sira dalaruma koilleta la sustentavél( hamate kedas ai dak ne’ebe maka nehek ne belit). Neduni atu atua nafatin hahalok hirak ne’e tenki monta qurda Floresta sira iha fatin ne’ebe maka produtu refere iha.
Produtu kutu lak ne’e kuando konserva no proteje diak maka iha futuru bele Esporta ba rai liur ho kuantidade boot entaun bele ona hatama taxa ba estadu. Elis