MAPPF HETAN VIZITA HUSI GUBERNUR LEMHANAS REPUBLIK INDONESIA
Dili,06/09/23-Ministru Agrikultura Pekuária Peskas no Floresta (MAPPF) simu Vizita husi  Gubernur Lembaga Ketahanan Nasional Republik Indonesia (LEMHANAS-RI) ANDI WIJAJANTO ho nia Ekipa ne’e hodi fahe hanoin hamutuk kona-ba oinsa prosesu atu dezenvolve zona Green Economy and blue economy iha Timor-Leste.  
MAPPF Halo Seremonia Tara Bandu Iha Area Protejida Mariña Likisa
Likisa- Ministério Agrikultura Pecuaria Pescas e Floresta (MAPPF) liu hosi Dirasaun Nasionál de Planeamentu Espasial Do Mar, Capturação e Gestão dos Recursos Aquaticos hala’o seremonia estabelesementu programa tara bandu iha Area Protejida Marina Samba Sembilan ho komunidade sira objetivu atu bele kuida rekursu  Tasi nian no tasi laran. Atividade ne’e hala’o iha loron Tersa (05/09) iha Suco Mota Ulun Posto Administrativu Bazartete.

 

 

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa

Dili,26/3/2024. Dili,26/3/2024. Secretariu Estadu Pescas (SEP), Domingos da Conceição dos Santos “Mau-Caro” insera Formasaun, Training of Trainers  (TOT) iha Salaun Longing Fomento 3 nebe Governo Xina ho nia Embaxada iha Timor Lesle, oferese ba MAPPF liu nhusi Diresaun Geral Pescasn iha loron Tersa ba formando 50.

Hau mai halo inseramentu ba formasaun iha area peskas no Aquicultura ne’ebe Governo China liu husi Embaxada maka estabelese liu husi koperasaun iha area Tekniku atu bele fo formasaun ba ita nia formandu sira durante loron 21.

Iha nia diskursu SEP ható katak formasaun durante loron 21 ne’e, bele sufisiente atu melhora konñesementu formando sira, sai komponente vital hodi kontinua alastra ka loke tan sira nia liras ba kultivador no hakiak nain sira iha area rural no ao mesmo tempu utiliza siensia ne’ebe maka iha bele dezenvolve iha area peskas nian, Pescas mos hanesan area ida nebé difisil tebes. Ita menus rekursu, maibe ho sira nia konñeseimentu nebe hetan liu hosi fromasaun ne’e hanesan faze inisiu atu nune’e tuir mai ita bele dezenvolve setór Pescas diak liu tan, nune’e karik iha Ró industria ka semi industria ita bele hahu dadaun ho situasaun ne’ebe maka iha.

Iha fatin hanesan konselleiru Ekonomiku Embaxada Xina iha Timor Leste Xu Danyang, sente kontente tebes tanba bele partisipa iha Seremonia kursu formasaun Ultramarina ba tinan 2024 konaba dezenvolvimentu Pescas no kooperasaun Internasional iha Timor Leste.

“uluk liu hodi Embaixada Xina nia naran hau hakarak hato’o parabens ba susesu kursu formasaun ne’e nian, hau hakarak hato’o agradese ba hau nia belun sira hotu ne’ebe apoiu tebes kooperasaun Agrikultura no Pescas no projeitu formasaun rekursu umanu entre Xina no Timor Leste. Governo Xina apoiu Timor LEste ba tempu naruk iha Dezenvolvimentu Agrikultura Pekuaria Pescas no Floresta no tau importansia bo’ot ba asistensia formasaun rekursu Umanu. Ami espera katak liu husi formasaun refere ami bele ajuda povu Timor Leste atu domina teknolojia Agrikola no peskas nian, atu nune’e agrikultór no peskador sira iha Timor Leste bele hetan rendimentu barak liu no labarik sira iha Timor Leste bele konsumu hahan nutritivu barak liu tan no bele sai saudavel.”

Iha parte seluk, Maria Madalena Pereira haktuir katak Materia ne’ebe maka sira aprende kuaze konaba Aquicultura be’e midar no mos tasi nian, sira aprende hahu husi preparasaun kolam, no oinsa halo hahan ikan, koilleta no ba to iha industria.

“Hanesan partisipante sente kontente tebes, tanba treinamentu ida ne’e hanesan oportunidade diak ida mai ami, ami hotu agradese liu tan tanba bele hetan oportunidade hodi aprende liu, tanba ami mos hanesan instructor iha Institutu Nasionál Pescas Aquicultura ida de’it ne’ebe maka iha Timor Leste durante ne’e ami mos lao ba Munisipio sira hodi fo fali treinamentu ba ita nia Aquiculór sira no mos ita nia funsionariu balu ba mos ema sira ne’ebe maka atu servisu iha rai liur, liu-liu ema sira ne’ebe maka ba servisu iha area tasi. Tanba ne’e ami mos presiza tebes hetan kapasitasaun baa mi nia a’an, tanba buat ida siensia ne’e sempre iha mudansa kada loron ami sente ida ne’e diak tebes atu bele dezenvolve ami nia a’an atu ami bele fahe no kontribui hodi bele dezenvolve Aquicultura no Pescas iha Timor.

Maske formando sira hotu mai husi area diferente, maibe formasaun né importante tebes tamba materia nebe sira hetan foka liu ba oinsa bele fo assistensia pescas iha fatin nesesariu ba prosesu Serbisu Agricultura no Pescas.

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa

Dili, 20/12/23- Ministériu Agríkultura Pekuaria, Peskas No Floresta Ofisialmente Entreat Eskola Tekniku Vokasional Agrikola Tolu hanesan, Eskola tekniku Agrikola Moleana-Maliana, Natarbora-Manatuto no Fuiloro Lospalos Ba Ministeriu Edukasaun Liu husi Secretariadu Estadu Ensino Sekundariu E Tekniku Vokasional Hodi Toma Responsabilidade nune’e bele eleva no hadi’a di’ak liu kualidade Ensino no produz rekursu umanu ne’ebé di’ak liu tan.

Iha entrevista ministro MAPPF Eng. Marcos da cruz esplika, objetivu atu asina despaixu konjunta ka akordu ida entre Ministériu Edukasaun ho Ministériu Agríkultura Pekuaria, Peskas e Floresta, kona-ba transferensia eskola teknika agrikola tolu ne’e tanba papel, ministeriu agrikultura nian mak atu aumenta produsaun agrikola liliu aumenta produsaun ba hare, batar, animal, ikan no proteje ambiente liliu oinsa halo reflorestasaun ba nia rai ida ne’e.

Nia hatutan, ministériu edukasaun nian papel mak oinsa atu produz rekursus umanus ne’ebé kualifikadu komesa husi Ensino baziku to’o iha Ensino superior. Ida ne’e hanesan Ensino secundariu, nune’e mak governu ida ne’e deside iha lei organiku governu no programa katak eskola sira ne’e tenki tutela ba ministériu edukasaun.

Nune’e iha fatin hanesa sekretaria estadu Ensino sekundariu e tekniku vokasional hateten, Tuir ministeriu edukasaun haree ba situasaun ida ne’e mais importante tebes tanba eskola tolu ne’ebé mak durante ne’e tutela ba ministerium agrikultura dadauk halo ona termu de entrega husi ministériu agrikultura mai ministeriu edukasaun, klaru katak responsabilidade maximu ba dezenvolvimentu curikulum ba eskola sira. Ensino tekniku vokasional iha ministeriu edukasaun iha ona kurikulum propriu ne’ebé mak iha, iha tekniku vokasional la’os agrikola nian mos iha liuliu ba produsaun agrarian, ortikultura, nune’e kirikulum ne’ebé mak iha ministeriu edukasaun elabora tuir saida mak agora iha lao tuir ona, dezenvolve nafatin prosesu ne’ebé agora lao hela ne’e.

 

 

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa

Chefe Gab.do DGCDI

Sra. Maria Filomena Granadeiro 

Numeru Telefone : 77664473

Rua : Av. Nicolao Lobato Comoro

Dili ,Timor-Leste

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login