Elsio Jong
Dili - Situasaun klimatiku iha Timor-Leste sei sai problema boot no komunidade sei afeta ba iklima ida ne’e. El nino ne’ebe akontese iha tempu naruk nia laran, sei afeta ba ai han ne’ebe agricultor sira kuda.
Ho preokupasaun hirak ne’e, Ministeriu Agricultura e Pescas, liu hosi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar Koperasaun, aprezenta dadus ne’ebe foti iha suku 442, ne’ebe afetadu hosi El nino.
Director Nasional Seguransa Alimentar Koperasaun, Justino do Santos Silva, iha loron 22/04/2016, iha Aula enkontru MAP, esplika ba parseiru sira katak El nino ne’ebe akontese hahu hosi Novembru to Dezembru 2015, Janeiru to Fevereiru 2016, hamosu impaktu boot ba iha setor seguransa ai han,
“El nino nia impaktu negativu boot tebes, animal balun mate no moras, tanba falta ai han seguransa. Iha Marsu ami hatun ekipa 1 ba kampu, foti dadus iha 442 Suco. Ida ne afetadu tebes, liu-liu munucipio sira ne’ebe afetadu mak Lautem,Viquque,Baucau,Manatuto no mos Covalima”.Tenik Justino do Santos Silva
Justino hatutan liutan katak fulan 3 tuir mai, hahu hosi Abril to Junhu sei hetan hamlaha tanba impaktu hosi El nino. Badan Metedologia Australia no Indonesia esplika katak El nino bele afeta to Novembru. Problema seluktan ne’ebe bele mos mak La linha.
“ho problema hirak ne’e, MAP konvida agensia sira, hodi bele aprezenta resultadu ba governu. Depois ba oin kontaktu fila fali agencia sira, hodi bele responde obsatklu ne’ebe mosu, hodi kopera ho rede ministerial”. Esplika Justino
Tuir dadus ne’ebe aprezenta hosi Diresaun Nasional Seguransa Alimentar Koperasaun, hatudu katak numero Umakain ne’ebe hetan impaktu husi bailoron naruk iha Timor laran tomak total 72.9% (121,958). Area ne’ebe hetan onaInseguransa Ai-han hosi fulan Dezembru, Janeiro no Fevereiru total 40.6%, populasaun total 345,366. Area ne’ebe sei afeita Inseguransa Ai han hahu hosi Fulan Abril, Maio no Juñu 45.9%, total Populasaun 378,669 .
Mudansa klimatika, ne’e afeta mos ba animal sira, ne’ebe labele moris tanba la iha bee no ai han, ba animal sira hodi konsume. Animal sira ne’ebe mate iha teritorio laran tomak, mak karau Timortotal 10,877, vaka total 4,834, Fahi total 3,021, Manu total 17,525
Ministru Agricultura e Pescas no Ministru Estadu Koordenador ba Asuntu Ekonomiku, Estanislau Aleixo da Silva, esplika katak MAP hala’o reuniaun ho parseriu dezenvolvimentu de kordensaun, hodi koalia kona El nino,
“Agora ne’e frekuensia El nino akontese barak, tamba iha mudansa klimatika ne makas. Nia impaktu mak bailoron naruk. Hau hare aprezentasaun, ita nia Agrikultor sira depende liu ba sira nia moris liu-liu ba Batar. Produsaun batar la dun diak tanba balun mate , Koto, Fehuk ou Aifarina tamba udan Ben ladun mai”.tenik Estanislau da Silva
Ministru Estanislau da Silva realsa liutan katak objeitvu hosi reuniaun ida ne’e, atu identifika apoiu saida mak parseiru sira perpara hodi responde ba situasun grave ida ne’e.
“Apoiu saida maka sira bele fo, bainhira ita persija iha area agricultura. Maske agora dadauk parte agricultura iha Fini ne’ebe sufisiente, hodi nune’e bainhira agricultor sira persija fini, ami bele fo apoiu ba sira, liu-liu sei kuda fila fali”. Esplika Estanislau da Silva
Politika MAP nian, hodi responde ba mudansa klimatiku, mak agora dadauk MAP hala’o ona oinsa aumenta produsaun Hare nian, produs Fini barak liu. Ba Media MAP, Ministru Estanislau Aleixo da Silva, hateten katak komunidade labele depende deit ba hahan hanesan Fos,
“ita nia populasaun barak liu mak halai natar, no uza bee barak no sulin saugati deit, irigasaun ne’e saugati deit ne’e ami hare’e. Tenke hare’e hodi halo produsaun fini, hodi garante katak bainhira ita nia populasaun kuda ai han, ne’ebe mak mate, ita bele fo fali fini ba sira hodi halo produsaun fini foun”. Konfirma Estanislau da Silva
Liu hosi MAP, lansa ona mos variedade 7 hanesan Foremungu, Fehuk Midar, no Koto. MAP lansa produsaun ho 156 toneladas milletares. Liu hosi program fini ne’e, atu bele servisu hamutuk ho agricultor sira iha Timor laran tomak