DNEA –GRUPU AGRIKULTURA MODELU LANSA PROGRAMA AGRIKULTURA INTEGRADU IHA SUKU BETANU

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/E

Manufahi- Ministériu  Agríkultura e Peskas liu hosi Diresaun Nasionál Extensaun Agríkola (DNEA)  hamutuk ho grupu Agrikultura Modelu Lansa programa Demplotu  agrikultura Integradu uja sistema Pratika Agrikultura Diak (PAD), Sistema Trianglu nomos sistema Banana Circle ka kuda hudi modelu  Kabuar ho objetivu atu hasa’e produsuan  no produtividade agrikula hahu hosi baze. Atividade ne’e hala’o iha loron Tersa (27/9), iha  Aldeia Leoai  suku Betanu Postu Administrativu Same Munisípiu Manufahi.

Diretór Jerál Cooperasaun Dezenvolvimentu Instituisaun, César Jose Da Cruz  esplika katak, objetivu atividade lansamentu programa demplotu agrikultura integradu ne’e atu produz aihan  seguru iha uma laran katak kada familia tenki iha hahan ne’ebe seguru.

Liu hosi atividade ne’e atu  hasa’e produsaun  agrikula  hodi lori ba merkadu atu nune’e  hadia ekonomia uma kain idak-idak  tanba programa agrikultura integradu ne’e laos de’it kuda modo maibe  hakiak ikan, hakiak manu lokál ne’e hadia nutrisaun kada familia nia.

Nia mós husu ba diresaun servisu agrikultura Munisípiu  atu servisu hamutuk ho extensionista suku  sira tenki estende programa integradu ne’e ba suku sira  sira seluk   atu bele  implementa agrikultura integradu ne’e iha munisípiu ida ne’e.

Nia hatutan, Ita komesa ho buat ki’ik oan katak demonstration plot ka demplot  integradu maibe atu haluan hodi halo Demostration  area  signifika ita-nia ekonomia hosi Minisípiu  bele lao ona tanba dem area ne’e laos ona atividade ki’ik maibe tenki halo buat boot ona neduni ba oin tenki hatur planu  orsamentu ne’ebe mak los  tanba atu produz produsaun agrikula presija area ne’ebe maka boot.

Fotografia/E

Iha Fatin hanesan, Diretór Servisu Munisípiu Manufahi, Aurelio  Marques  depoizde lansa programa demplotu Agríkultura Integradu Iha  sentru extensaun suku Betanu esplika katak,  atividade ne’ebe grupu agrikultura modelu implementa ne’e sai hanesan mata dalan ka exemplu ida ba grupu  sira seluk ne’ebé maka seidauk  implementa atividade modelu  ida ne’e.

Hosi parte Munisípiu iha esperansa katak, atividade ne’ebe mak ohin lansa ne’e foin uja rai étare ida maíbe ba oin sei estende ka haluan tan area kuda, tanba  Motode extensaun ida ne’e hanesan metodu ida ne’ebe mak ita transfere siensia teknolijia ba ita nia agrikultór sira atu nune’e bele produz aihan ba uma kain idak-idak nian, tanba liu hosi atividade hirak ne’e bele asegura aihan ba uma kain idak-idak nian hahu hosi nivél aldeia no suku. Tenik Nia

Nia hatutan liu tan, Diresaun Nasionál Extensaun  servisu hamutuk  Diresaun Servisu Agríkultura munisípiu  hodi implementa atividade demplot iha suku Betanu ne’e oinsa atu hakbiit kapasidade to’os nain sira liu hosi teknolijia agrikultura atu mellora produsaun agrikula iha suku ida ne’e. tanba atividade integradu ida ne’e iha laos de’it atividade agrikultura hortikultura maibe mós iha atividade peskas, pekuaria nomos floresta.

Grupu Agrikultura modelu ne’ebe ho nia membru hamutuk ema nain rua nulu kompostu hosi feto sia no mane sanulu –resin ida implementa programa agrikultura interadu uja sistema PAD, Trianglu  nomos Banana Circle ka Kuda hudi modelu kabuar.  Programa Demplotu sistema agrikultura integradu ne’e implementa iha munisípiu tolu maka hanesan, Munisípiu Bobonaro  postu administrativu Atabe, Aileu no Manufahi iha postu administrativu Same. E’s

VISITA IHA KANAL YOUTUBE (MAP-NEWS)

https://www.youtube.com/watch?v=alj3wr-zHKc

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login