Hadia Kualidade Kafé hodi Hasa’e Produsaun no Rendimentu Ekonomia Kafékultor   

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Rozer Lopes/INFO-MAP
Likisa-Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) liu hosi Diresaun Jeral Floresta Café e Plantas Industriais halo Lansamentu Nasionál ba Rehabilitasaun Kafé Inprodutivus ho objetivu atu hadia kualidade Kafé no hasa’e produsaun Kafé bele hasa’e mos rendimentu Ekonomia Kafékultor sira nian, Seremonia ne’e hala’o iha loron Sexta (16/09/22) iha Suku Fatumasi, Postu Administrativu Bazartete.

Iha diskursu Ministru MAP Pedro dos Reis hateten katak, kafé hirak ne’e agora tuan dadaun ona tanba ne’e presiza halo rehabilitasaun, tanba ita presiza hasa’e ita nia produsaun café hodi bele exporta ba rai liur.

Ho preokupasaun hirak maka MAP iha nia orsamentu rasik hodi halo manutensaun no rehabilitasaun. Tinan lima ba kotuk ita koko halo rehabilitasaun maibe iha limitasaun orsamentu maibe ita konsege halo rehabilitasaun ba Kafé hamutuk hektares 2.000, ho tulun hosi assosiasaun sira hotu hanesan Assosiasaun Kafé Timor (ACT), Coperativa Kafé Timor (CCT) sira rasik halo rehabilitasaun Kafé besik hektares 8.000 hektare.

Nia esplika, tuir monografia area kultivasaun  Kafé kobre iha Munisípiu hitu (7) ho nune alvu ba Kafé iha Timor laran tomak hamutuk 59.921 hektare maske nune’e rehabilitasaun foin atinji hektare  10.000. Ho preokupasaun sira ne’e hotu Kafé sai hanesan ita nia identidade iha  mundo internasional.

Nune’e ita nia nai Primeiru Ministru dehan ita avanca ho orsamentu ratifikativu iha 2022  ne’ebe hanesan alvu direta ba rehabilitasaun Kafé, ne’e orgulhu bot iha inan aman Kafékultor sira. Lolo’os ne’e orsamentu ratifikativu avansa iha jullu no agostu nia laran hare ba ezekusaun orsamentu ho prekupasaun sira ne’e nune’e oitavu governu konstitusional ne’ebe lidera hosi S.E Primeiru Ministru Taur Matan Ruak tau interese ne’ebe aas tebes ba ita nia produsaun Kafé.

Hanesan Membru governu ne’ebe maka toma responsabilidade iha area ida ne’e ho estrutura tomak Diresaun Jeral Kafé e Plantas ho estrutura Diresaun Jeral hotu-hotu husu atu Kafé nain sira Kafékultor sira ne’ebe mak Kafé tuan hotu ona ita hotu-hotu tenke kolabora malu atu nune’e ita kompri iha rehabilitasaun tanba sa mak halo rehabilitasaun tanba ita nia Kafé tuan hotu ona la fo produsaun diak, kuando ita ofrese ita nia Kafé ita halo ona rehablitasaun laos ofrese hanesan ne’e deit ita iha subsidiu hektares ida iha nia orsamentu iha $ 340.00 Dolares Amerikanu ne’ebe mak sei direita fo ba iha ita nia Kafékultor sira ita sura kada hektares.

“Wainhira ita ofrese ita nia Kafé ba tesi klaru ita nia rendimentu ne’e sei la iha tanba ita  nia Kafé tuan sira ne’e ita tesi hotu entaun ita la iha osan ida atu tama nune’e governu liu hosi Ministeriu Agrikultura no Peska prepara subsidiu ida dentru de ita tesi Kafé han tinan rua ka tinan tolu subsidiu ne’e ba nafatin inan aman sira ne’ebe maka oferese ninia Kafé atu  nune’e ninia korenti ekonomia ne’e labele para.

Rehabilitasaun ka depois ita tesi ona Ministeriu Agrikultura no Peska liu husi Diresaun Jeral Café e Plantas ita sei halo mnutensaun, orsamentu ba manutensaun ne’e hamutuk $340 dolares Amerikanu ne’e ninia tipu de aktividade ne’e lalin Kafé sanak sira ne’e no hadia rai hun sira ne’e manutensaun ida ne’e depois Kafé ne’e tesi sei halo manutensaun kada tinan  halo terasering no tau fali organiku no tekniku sira sei tau matan ba ida ne’e.

Ministru MAP mos husu ba autoridade lokal sira no Kafékultor sira hotu atu kolabora malu atu nune’e ita bele fornese ita nia Kafé tuan sira tuir dadus ne’ebe mak iha, para ita bele halo rehabilitasaun, orsamentu ne’ebe mak tau ba iha alvu Munisípiu hitu (7) ne’e oramentu ne’ebe mak bot  Ministeriu halo kontratu ho ita nia assosiasaun rua hanesan Assosiasaun Kafé Timor (ACT) no Coperativa Kafé Timor (CCT). Ministeriu sei servisu ho Assosiasaun bot rua ne’e para ita atu hare ida ne’ebe maka alvu ba doador halo rehabilitasaun Kafé maka ida ne’ebe mak Ministeriu ninian ou governu nian halo rehabilitasaun atu nune’e ita labele iha duplikasaun no ita sei kontrola ho rigoroju no sei presija nai autoridade lokal sira no Extensionista sira iha terenu ita sei hare rehabilitasaun tesi ne’e iha ne’ebe numeru ne’e hira ida ne’e mak ita sei halo prosesu pagamentu ba futuru.

Neduni ita nia nai S.E. Presidente Repúblika prununsia ona ba iha Timor laran tomak katak Kafé ne’e kultura Timor entaun saida mak ita atu mantein kaer metin kultura Timor ne’e ba futuru, ita tenke hadia nia kualidade atu nune’e ninia produsaun inves tun tenke saé. Kafé  ne’ebe mak durante MAP dezelvolve  ne’e konsentra liu ba Kafé Hibridu de Timor tanba ida ne’e identidade e mantein  nia organiku.

Fotografia/Rozer Lopes/INFO-MAP

Iha fatin hanesan Presidente Assosiasaun Café Timor (ACT) Evanjelinho Monteiro esplika katak, Prevelezu bot ida ba Assosiasaun  Café Timor (ACT)  depois de nia moris iha tinan (7) nia laran iha momentu ida ohin liu husi oitavu Guvernu konstitusional ne’ebe maka lidera husi Jeneral Taur Matan Rua  fo fiar ba Assosiasaun para bele halo rehabilitasaun ba Kafé iha Timor laran tomak hamutuk ho Ministeriu Agricultura hanesan responsabilidade maximu ba aktividade rehabilitasaun ba tinan ida ne’e, osanmentu ida ne’ebe mai husi estadu ne’e bot tebes ne’e siknifika dezafia Assosiasaun no Membru sira hotu, ho ita hotu nia resposabilidade oinsa ita ba realiza ita nia metas ba rehabilitasaun Kafé ninian, ho tekniku sira hotu assosiasaun ninian no Ministeriu Agricultura ninian no hotu-hotu ita tau ita nia forsa hamutuk oinsa maka ita hadia ita nia seitor Kafé, Kafé iha Timor-Leste, atu kompete kuantidade ita la kompete Brazil ho Vietnam maibe ho kualidade ita lao neneik iha sira nia klaran iha merkadu mundial.

Tanba ne’e hetan provelezu bot ida ba assosiasaun liu husi Media sira mak iha ne’e assosiasaun hakarak hato’o ba membru sira hotu iha Munisípiu neen nia laran atu kolabora hodi halo rehabilitsaun ba Kafé hodi hasa’e produsaun no hadia ninia kualidade ida ne’e mak moris povu agrikultor liu-liu ba seitores Kafé.

Populasaun Timor-Leste 26 pursentu ne’ebe mak dependensia ba deit iha seitores Kafé, rehabilitasaun ida ne’e ita ba halo hamutuk oinsa hasa’e produsaun liu husi kuidadu no rehabilitasaun ita nia Kafé iha to’os idak-idak, Assosiasaun hanesan fontes no hanesan tekniku ho Ministeriu Agrikultura no ita hotu hamutuk oinsa maka ita halo rehabilitasaun ba ita nia Kafé iha Timor laran tomak liu-liu iha Munisípiu hitu ne’ebe mak hetan rehabilitasaun Kafé nune’e  ba futuru bele hadia rendimentu ekonomia familia.

Nune’e Mos Xefe Suku Fatumasi Eduardo Alves da Cruz lori komunidade nia naran hato’o agradese ba Oitavu Governu Konstitusional liu husi MAP hala’o rehabilitasaun ba Kafé komunidade sira nian iha Suku Fatumasi Postu Bazartete foin primeira ves akontese iha tinan 2022, ami hare ida ne’e tanba ohin Ministru MAP hatete ida ne’e fo benefisiu ba ita nia komunidade sira nune’e aban bainrua sira hetan osan bele suporta oan sira ba eskola.

Durante ne’e hau nia komunidade sira hein hela sira ne’ebe Kafé tuan komunidade sira prontu atu tesi ka halo rehabilitasaun ida ne’e laos tesi saugati deit no Governu sei fo subsidiu ba sira, Kafé ne’ebe tesi nia kain ka lolon sei ba faan no sei halo terasering no amenta rai ba iha Kafé nia hun nune’e Kafé ne’e bele fo fuan ka valor diak ba komunidade.

“Liamenon ba komunidade Kafékutor sira katak, agora ba oin oferese Kafé tuan ba ita nia estado para halo rehabilitasaun ka koa laos koa saugati deit ita bot sira mos hatene, koa tia hotu tenke kuidadu Kafé ne’e diak para nune’e katuas sira la uza ba oin oan sira sei uza para atende sira nia futuru ba oin”. Tenik Xefe Suku

Iha Lansamentu Nasionál ba Rehabilitasaun Kafé Inprodutivus ne’e hetan partisipa mos husi Assesor Prinsipal Rejiaun Kafé Gabinete Presidente Repúblika, Augosto Junior Trindade, Assesor Prinsipal Gabinete Primeiru Ministru, Embaixador Etadus unidus Amerika, Embaixador Nova Zelandia, Diretór Ezecutivu Banku Mundial, Presidente CCT, Presidente ACT, Autoridade lokal no Komunidade Kafékultor iha Suku Fatumasi, Postu Administrativu Bazartete. Rozer Lopes

VISITA IHA KANAL YOUTUBE (MAP-NEWS)

https://www.youtube.com/watch?v=5wOeUVzwbEE

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login