Rezultadu Censos Agrícolas 2019 Dahuluk Util Tebes ba Governu Timor-Leste no ba entidade públiku

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Díli, 10 Novembru 2020, Vice Ministra no Ministra Finansas Interina Sra. Sara Lobo Brites, Ministru Agrikultura no Pescas Sr. Pedro dos Reis, Representante Food Agriculture Organization Sr. Dageng Liu no Presidente Censos Technical Committee ba Agrikultura e atual Diretor Geral Estatístika Timor-Leste Sr. Elias dos Santos Ferreira hala’o lansamentu ba rezultadu Censos Agrícolas tinan 2019 ne’ebé valor tebe-tebes ba Governu no entidades tomak iha Timor-Leste. Lansamentu referre hala’o iha resinto Ministériu Finansas nia Auditorium.

Iha okaziaun espesial ne’e Vice Ministra no Ministra Finansas Interina Sra. Sara Lobo Brites hateten, censos agrícolas importante no util tebes ba nasaun doben Timor-Leste. Iha Censos agícolas ne’e fó biban ba governu no entidades públiku atu hetene dadus loos nian kona-bá estrutura tuir uma-kain agrikultór sira nian, dezenvolvimentu rural no padraun moris agrikultores iha áreas rurais. Dezenvolvimentu setór agrikultura ne’ebé nu’udar setór principal ida duni ba dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste no hadia polítika no planeamentu ba dezenvolvimentu agrikultura bazeia ba dadus no informasaun aktualizada hodi bele hasa’e produsaun agrícola, pekuaria no pescas iha nasaun ne’e.
Sra. Brites emphaze katak, “Dezenvolve setór agrikultura hodi kontribui ba dezenvolvimentu rural, diversifikasaun ekonómika, kriasaun kampu serbisu liu-liu iha area rurais, hodi hasa’e rendimentu agrikultores, no sei kontribui ba hamenus kiak iha Timor-Leste”.

Governante ne’e hakarak fó detaillu informasaun kona-bá rezultadu censos agrícolas 2019 hatudu katak, iha 66 % uma-kain maka agrikultór ka uma-kain hamutuk 141,141 husi total uma-kain 213,417. Ida ne’e signifika katak, setór agrikultura importante tebe-tebes iha prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste nian, tanbá maioria uma-kain sei depende ba setór ida ne’e. Area ne’ebé kuda husi uma-kain maka 216,180 hektares no husi Instituisaun maka 3,070 hektares. Informasaun ida ne’e importante atu hatene kona-bá utilizasaun rai ba produsaun agríkola. Interestante tebes mós katak, “ iha 15 % uma-kain agrikultor lidera husi feto no 85 % uma-kain agrikultor lidera husi mane. Informasaun ne’e importante katak dezenvolvimentu agrikultura tenke konsidera mós ezistensia no partisipasaun feto iha setor ida ne’e.

Rezultado censos agrícolas 2019 ne’e fó klaru mós ba ita hotu katak, iha 60 % uma-kain maka envolve iha atividades peskas no husi totál ida ne’e, 25 % la iha ró. Dadus ida ne’e hatudu katak maske Timor-Leste iha potensia boot ba sub-setór peskas, maibé partisipasaun uma-kain iha sub-setór ne’e sei minimu no sei ho pratika peska tradisionál. Iha sorin seluk 28.2 % uma-kain kain agrikultór maka la eskola, 27.6 % iha nível edukasaun primaria, 13.5 % ho nível edukasaun pre-sekundaria, 15.8% ho nível edukasaun sekundaria, 2.2 % ho nível edukasaun diploma, no 3.9 % deit maka ho nível edukasuan lisensiatura.

Vice Ministra no Ministra Finansas Interina Sra. Brites fó lembra fali ba ita hotu dala ida tan katak “Informasaun ida ne’e importante atu define planu no estratéjia ba programa extensaun no mekanizasaun hodi hása’e produtividade iha setór agrikultura” Governu kontinua kompremetidu atu promove politíka bazeia ba evidensia, nune’e dadus husi censos agrícolas ne’e sei komplementa dadus sensus uma-kain foun ne’ebé sei realiaza iha 2021 no dadus husi “Timor-Leste Living Standard Survey (TLSLS) ne’ebé sei kolekta iha tinan 2022. Dadus hirak ne’e sei permite ita hatene loloos komponente sira iha ita nia kamada sosiál atu halo analize no hatene buat barak, inklui kona-bá agrikultura, demografia no padraun moris povu nian.


Prezidente Census Technical Committee ba Censos Agricolas dahuluk iha Timor-Leste no atual hanesan Diretor Geral Estatística Sr. Elias Dos Santos Ferreira afirma mos katak, rezultadu rezultadu hatudu mai ita katak, censos agrícolas ne’e importante dadus ne’ebé maka ita kolleta ba uma-kain hotu-hotu iha Timor laran tomak, iha sensu populasaun uma-kain mós 80 ital pursentu ita dehan agrikultór. Maibé ita iha rekezitus ne’ebé ita tenki halo tuir ema ida atu sai agrikultór nia tenki iha rai hektares 0.02 hektares, animal bo’ot karau ka kuda mais o menus iha 2, animal ki’ik bibi no fahi minimu iha 3 no manu minimu 10. Sr. Ferreira esklarese, “Se nia animal manu iha de’it 3 no nia la-bele sai agrikultór, ho rekizitus ne’e maka gia ita para hatene loloos ita nia agrikultór hira iha Timor-Leste”.

Durante lansamentu referre Ministro Agrikultura no Pescas Sr. Pedro dos Reis ofisialmente informa katak, “rezultadu censos agrícolas 2019 ne’e maka sei sai hanesan matadalan ba ita hotu atu nune’e, tanto Ministério Agrikultura no Pescas ho Ministério Finansas no hotu-hotu sei kaer ida ne’e hodi halao atividade…tanto programa governu nian lori ba iha futuru”.

Representante Food Agriculture Organization Sr. Dageng Liu, Ministru Agrikultura no Pescas, Sr. Pedro dos Reis no Vice-Ministra no Ministra Finansas Interina katak, hakarak hato’o apresiasaun klean ba serbisu maka’as husi ekipa ne’eb’e lidera no supporta iha preparasaun no implementasaun ba censos agrícolas dahuluk nian depois de Timor-Leste restora tiha nia independensia. Iha ne’e partikularmente ba iha lideransa diak sira husi DG Elias dos Santos Fereira (MF), Secretariu Jerál Ministériu Agrikultura no Pescas Sr. Cesar Cruz Santos no ekipa tekniku sira ne’ebé prinsipál hanesan Sr. Claudino Ninas Nabais, Sr. Silvino Lopes, Sr. Ricardo Cruz Santos no tekniku sira seluk ne’ebé dedika ona sira nia tempu no esforsu tomak halo sucesso iha censos agrícolas 2019.
Iha sorin seluk Sr. Dageng Liu nudar representante FAO hakarak hato’o mós nia apresiasaun klean ba desizaun importante ne’ebé foti husi eis-konstitusionál governante sira ne’ebé promulga osan ba iha kustu operasaun censos agrícolas ho ex-klusivamente 100% husi OGE.

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login