Atividade Fundus kI’ik Fase Dahuluk Iha Suku Manutasi  Hahu Lao

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/E'S/INFO-MAP 

Ainaro-  Diretór projeitu Hapas hamutuk ho Diretór diresaun servisu  MAP munusipiu Ainaro, autoridade lokál  iha suku no estensionista hala’o monitorizasaun  hodi haree direita atividade físiku fase dahuluk nian iha baze katak  atividade fundus ki’ik ne’ebé mak trasfere ba  grupu benifisiariu 9 iha suku Manutasi hahu lao. Inklui Ekipa Nasionál Hapas fó treinamentu Mekanismu Responde Keixa no Kuadru Jestaun Ambiental no Sosial iha suku Manutasi.

 Diretór Projeitu HAPAS, César José da Cruz, iha loron kurta-feira 30/9 munísipiu Ainaro suku manutasi esplika katak, objetivu  vizita ne’e atu haree besik liu  atividade fisiku grupu benifisiariu nian iha fase dahuluk  iha terenu ne’e  maibé kuaze atividade ba grupu 9 suku manutasi komesa hahu ona balun komesa kontrusaun kolan ikan hodi hakiak ikan be midar, hari’i manu luhan  kada membru grupu inklui prepara fatin ba viveirus lao diak tebes tanba grupu sira iha espiritu atu hala’o servisu iha nia suku.

Nia mós husu  ba  grupu sira  tenki servisu hamutuk atu bele hala’o atividade ne’e ba oin tanba atividade fundus ki’ik ne’e tenki iha sustentabilidade katak labele para banhira sira hetan ona rezultadu iha fase dahuluk maíbé tenki iha kontinuasaun atu bele hadia sira -nia moris no hadia  ekonomia uma kain idak-idak nian liu  hosi atividade ne’ebé mak sira halo.

Grupu sira produs  modo, manu tolun no hakaik ikan tenki han uluk atu bele hadia nutrisaun uma laran depois mak fa’an ba merkadu tanba labarik sira presija modo no naan atu bele  hadia nutrisaun iha uma kain-idak-idak nia. 

Iha fatin hanesan, Diretór servisu Agríkultura Ainaro Lucio Romeo Ribeiro, depoisde halo monitorizsaun informa katak, monitorin ne’e hala’o dalarua ona, monitorin  dahuluk ne’e identifiak area ka fatin ne’ebé maka grupu benifisiariu sira atu implementa  atividade no monitorin  daruak ne’e hodi haree atividade fisiku ne’ebé mak hahu  hala’o ona kontrusaun kolan, prepara fatin ba viveirus inklui hari’i manu luhan.

Atividade ne’e lao diak tanba grupu sira servisu hamutuk maske grupu balun iha failansu ne’e  tanba xefe grupu ka mebru balun laiha traparensia ba malu maibé ita espera katak problema sira ne’e bele resolve tanba treinamentu konaba Mekanismu atendementu keixa no kuadru jestaun ambiental no sosiál ne’e bele komprende didiak oinsa atu simu keixa no rezolve problema iha kada grupu.

Ha’u husu  ba grupu sira katak tenki iha trasparensia ba orsamentu  no koordnesaun xefe grupu no membru tenki lao diak  tanba dadaun ne’e proposta ba fase daruak hahu prosesa ona  atu nune’e orsamentu fase daruak nee’bé mak sei mai ne’e sira bele hala’o ona sira nia atividade hanesan sosa fini ikan, manu inklui viveirus sira.  Tenik Diretór

Fotografia/E'S/INFO-MAP

Xefe grupu vilanova, Lucinda de Jesus da Costa  iha suku manutasi senti kontenti no orgaullu tanba bele hola parte iha programa Hapas ne’e bele  fó apoiu fundus ki’ik   ba sira  bele hakiak  manu iha  sira- nia uma  hun no   iha grupu ne’e membru  hamutuk 30 maíbé atividade ami idak-idak hari’i manu luhan no banhira prosesu faan osan kada ema ida  sei hatama ba kas  ka kovre grupu nian atu ne’e ba oin ami bele uja ba ami nia nesesidade idak-idak nian.

Nia mós salienta katak,  Durante ami hala’o avidade ne’e estensionista suku sempre akompaiña ami hodi fó asitensia tekniku ba ami e ami  iha baze la lao mesak maibé estensionista suku sempre iha atu bele apoiu ami, grupu ne’e rasik mós iha kriteria banhira sira hatama osan ba kovre grupu tanba atividade ne’e tenki sustentabilidade ba oan sira no iha futuru mai tenki susesu.

Eufrasia Da Costa  hanesan estensionista suku manutasi realsa katak,  durante implementasaun programa Hapas  iha suku ne’e ami sempre fó asitensia  tuir grupu idak-idak nia proposta  katak grupu benifisiariu sira prepara manu luhan,  kada membru grupu halo manu luhan iha idak-idak nia uma, maíbé  hanesan atividade hakiak ikan be midar no area floresta nian iha difereisna katak kolan ikan no fatin vevirus ne’e grupu halo ida de’it no mebru grupu tau fiar  ba malu atu  bele hala’o servisu ne’e ba oin.

Alende ne’e ekipa Nasionál Hapas mós fó treinamentu ba grupu benifisariu sira iha suku manutasi kona-ba  Mekanismu Responde keixa  no Kuadru Jestaun Ambiental no sosial ho objetivu katak,  atu hatoman an  komunidade ka grupu benifisiariu sira atu bele hato’o keixa konaba-ba impaktu negative  no positivu hirak ne’ebé eziste durante implementasaun projeitu HAPAS nian no atu bele hadia Sistema atendeimtnu ba benifisiariu tuir polítika HAPAS-MAP nian.

Programa ofisial Sapip Ainaro, George Manuel hatutan,  ne’e hanesan parte intregradu ida hosi implementasaun programa fundus ki’ik projeitu HAPAS, banhira fundus ki’ik ne’e oferese ona ba grupu benifisiariu sira prosesu akompaiñamentu rutina ba atividade tomak ne’ebé maka grupu sira hala’o  kna’ar iha idak-idak  nia fatin.

Treinamentu ne’e ha’ao durante loron tolu hahu hosi loron 29 setembru to’o 1 outobru 2020 ho partisipante hamutuk 90 ba grupu 9 iha suku manutasi, delegadu ka delagada inklui autoridade lokál hanesan xefe aldeia no xefe suku iha fatin refere. (E"S)

 

 

i

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login