Grupu Benifisiariu 8 Hahu Treinamentu ba Fase Daruak Nian Antes Atu Asesu Ba Fundus Ki’ik

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/E'S/INFO-MAP

Ermera-   Sekretáriadu Hapas munisipiu  Ermera suku Batu Manu hahú  fó treinamentu fundus ki’ik ba grupu benifisiariu oinsá maka prosesa produtu lokál ne’ebé kuda rasik hanesan ai-han ba ikan no manu inklui halo adubus organíku. Treinamentu ne’e hala’o iha iha suku Batu Manu, postu adminitrativu Atsabe durante loron rua.

Antes atu asesu fundus ki’ik ba faze daruak, kada grupu sira tenke halo preparasaun tuir ida-idak nian proposta nune’e orsamentu ba fundus ki’ik bele maneje ho di’ak.

Preparasaun ne’ebé maka kada grupu prepara maka hanesan, manu luhan, kolan ikan be midar, prepara rai ba hortikultura inklui prepara ai oan ba área floresta.

Sekretáriu Jerál César Jóse da Cruz hanesan mós diretór ba projeitu Hapas, bainhira vizita  kampu  hodi haree besik  liu atividade fíziku grupu benifisiariu sira nian iha suku Batu manu aldea Batu Manu no Batu Eru, postu administrativu Atssabe,  iha Nia hasoru malu ne’e  husu ba  grupu sira tenke tuir treinamentu ho di’ak nune’e  fundus ki’ik ba faze daruak nian ne’e bele lao di’ak no sira (red-grupu)  tenki servisu hamutuk nune’e atividade sira ne’e fó rezultadu di’ak hodi hadia ekonomia familia uma-kain ida-idak nian.

Nia mós hatutan, grupu sira ne’ebé maka hala’o atividade hanesan hakiak ikan, hakiak manu no kuda modo primeiru sira tenki han tanba ne’e  inportante ba hadia nutrisaun familia nian, labarik sira presija manu tolun no modo tahan inklui ikan atu hadia sira nia nutrisaun no kakutak, banhira imi hakiak ikan, manu tolun no kuda ho kuantidade barak  bele fa’an ba merkadu hodi  hetan osan atu selu fali labarik sira nia eskola.

Nia mós husu ba grupu benifisariu sira ne’e,  fundus ki’ik ne’ebé mai husi Hapas ne’e labele uza ba buat seluk maibé tenki uza ba atividade tuir proposta ne’ebé kada grupu iha hatama ona, katak atsabe iha ona modo, manu, karau, fahi no  seluk tan maibé iha ne’e ikan laiha entaun grupu sira tenki hakiak ikan atu nune’e bele kompleta nutrisaun labarik sira nian inklui ema boot.

programa hirak ne’e tenke iha  sustentabilidade labele para de’it iha ne’e maibé tenki iha kontinuasaun atu nune’e  bele motiva fali sira seluk  bele hari’i grupu hanesan mós imi, tanba   labarik no joven sira mak sai futuru rai ida ne’e.

Diretór servisu agrikultura munusipiu Ermera, José de Deus iha nia esplikasaun hateten, progresu atividade fíziku  fundus ki’ik iha postu administrativu atsabe ne’e kuaze la’o e  ohin hahú hala’o fali ona treinamentu ba fase daruak atu bele asesu fundus refere hodi sosa fini ikan ka animal  hanesan manu no bibi inklui fini modo nian  atu grupu sira bele hala’o ona sira nia atividade.

Bainhira grupu sira ne’e atu asesu funudu ki’ik tenki tuir fali treinametu atu nune’e fundus ki’ik ne’e to’o iha sira nia liman bele uza didiak orsamentu ne’e, tanba grupu daruak iha fase daruak ne’e la hatudu rezultadu di’ak maka faze datoluk sira sei la asesu tan orsamentu fundus ki’ik nian.

Fotografia/E'S/INFO-MAP

Diretór ne’e  mós haktuir katak, membru balun husi grupu sira ne’e la kompletu ona maíbé la fó inpaktu ba grupu sira tanba membru sira nafatin hatudu espritu servisu hodi hala’o atividade ne’e  ba oin tanba  buat hotu liu hosi servisu mak foin hetan nia rezultadu, maske ho fundu ki’ik maibé ita espera grupu ne’e bele susesu hodi hadia sira nia moris liu husi atividade ne’e rasik.

Iha fatin hanesan,  programa offisial Hapas munusipiu Ermera, Inez da Silva Trindade hateten, treinamentu ne’ebé mak fó ba grupu sira ne’e hanesan treinamentu baziku ba sira oinsá  atu asesu fali fundus ki’ik iha fase daruak nian,  grupu sira ne’e tenki hatene oinsá atu halo   hahan ikan ka manu nian inklui halo adubus uja produtu lokál husi to’os rasik no la presiza gasta osan barak atu bele hetan buat hirak ne’e. Banhira sira simu osan sosa fini ikan, manu ka modo musan atu kuda sira prepra ona atu bele hala’o atividade sira ne’e.

Treinamentu ne’ebé hala’o durante loron rua iha suku rua iha postu adminitrativu atsabe iha grupu walu, grupu 6 hakiak manu no  grupu 2 hala’o  atividade hakiak ikan ne’e duni antes atu hakiak manu no ikan sira tenki hatene oinsá maka atu prosesa produtu lokál la gasta osan boot hodi halo hahan ba ikan no manu.

Suku 6 iha munisipiu Ermera maka asesu ba programa fundus ki’ik maibé dadaun ne’e foin suku hat mak simu ona no suku rua iha tempu badak sei asesu mós fundus ki’ik atu nune’e sira bele hala’o sira nia atividade tuir proposta ne’ebé mak sira submete.

Arkino Martins nu’udar xefi grupu hadia ekonomía familia ho nia membru 30 mane 25 inklui feto 5 iha suku Batu Manu aldeia Batu Manu senti orgullu tanba bele hola parte iha programa Hapas nian iha sira nia hela fatin, no husi fundus ne’e bele hadia familia sira nian moris.(E”S)

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login