IHA TEMPU  BADAK SAPIP SEI ENTREGA FUNDUS KI’IK BA  GRUPU  13 IHA  MUNISPIU ERMERA

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/E'S/INFO-MAP

Ermera- Ministériu Agríkultura liu hosi projeitu Sapip  iha tempu badak sei entrega fundus ki’ik ba grupu benifisiariu  13 iha suku 2 mak hanesan suku Ailelo no Limia kraik  ne’ebé mak partense ba area alvu  basias hidrografika Be lulik Loes.

Agradese ba  ekipa sekretariadu   Sapip tanba bele lidera programa sapip iha munisipiu neduni  iha tempu badak nia laran ita sei  tama ba fase primeiru entrega fundus ki’ik ba grupu benifisiariu sira iha munusipiu ne’e , neduni  ha’u husu ba ekipa hotu katak presija transparente ba orsamentu hira mak projeitu sapip liu hosi programa fundus ki’ik entrega mai iha munisipiu Ermera tanba relasiona ho buat ida osan ne’e sensitivu liu. Sekretariu Jerál MAP hanesan mós diretór projeitu Sapip César  José da Cruz hato’o lia hirak ne’e iha sorumutu  komité jestaun sub  basias hidrografika,  ne’ebé maka  hala’o iha loron sesta-feira(12/6/20 ) iha  Biabuti Ermera

 Nia hatutan  katak, Fundus ne’ebé mak sapip apoiu ba grupu  ne’e atu hahu sira nia moris ba oin liu hosi atividade kuda modo, hakiak animal, hakiak ikan nomos iha area floresta nian neduni atividade hirak ne’e labele mate maibé tenki kontinua ba oin atu nune’e bele hetan rendimentu ekonomia ne’ebé mak sustantavél hodi hadia ekonomia  uma laran.

 Nia Husu ba ekipa no diretór  MAP munisipiu  Ermera atu akompaiña grupu sira ne’e atu bele uja osan neduni ba oin bele hetan rezultadu ne’ebé maka diak,  diresaun servisu munisipiu bele haree produtus ai-han basikas  sira ne’ebé maka konsentra iha munisipiu ne’e  atu nune’e ba oin grupu sira bele produs nesesidade basikas konsumedór  sira nian.   

 Iha fatin hanesan, Diretór  Diresaun Servisu Agríkultura  Munisipiu  Ermera  José de Deus  esplika katak, antes  surtu Covid-19 ne’e mosu ami hala’o ona verifikasaun  ba proposta grupu benifisiariu sira  iha suku alvu  4 ne’ebé mak atu hetan fundus ki’ik ne’e,  no suku rua mak seidauk tanba tuir regulamentu covid-19 katak ami labele halo enkontru ho grupus ka ema barak maibé iha fulan ida ne’e ami sei halo verifikasaun hotu atu ne’e sira mós bele simu fundus ki’ik atu hala’o.

Fotografia/E'S/INFO-MAP

 Diretór mos salienta katak, Suku alvu 4 ne’ebé mak prepradu ona katak iha fulan ida ne’e sei simu fundus ki’ik  ho montante orsamentu tuir sira nia proposta ne’ebé mak sira hatama,  maibé iha  tersa semana  oin  Ministériu Agríkultura liu hosi Projeitu Sapip sei asina  kontratu dahuluk ba   grupu iha suku 2  ne’e bele simu  ona osan  hodi hala’o sira nia atividade tuir proposta idak-idak nian.

Problema surtu covid-19  la fó inpaktu ba atividade  grupu benifisiariu  sira  tanba  orsamentu ne’ebé maka Projeitu sapip apoiu ne’e tuir fase neduni iha  fase  dahuluk ne’e  atividade hortikultura  ba sira ne’é mak kuda modo  ne’e agora maka foin nia tempu  no ba sira ne’ebé mak atu hakiak animal  no hakiak ikan ne’e bele lao laiha inpaktu duni.  

Nia hatutan, Orsamentu ba fase dahuluk maka ho montate 23,265 mil dolares Amerikanu  ba grupu  benifisiariu 7 iha suku Ailelo no iha suku limia karaik iha   iha grupu 6 ho total  orsamentu  kuaze 15,567 mil dolares  Amerikanu,  ami  sei halo kontinuasaun ba verifika proposta hosi suku  asalau sarehe ho samara atu nune’e sira mós bele hetan ona fundus ki’ik atu bele halo sira nia atividade.

 Programa ofisial Sapip Ermera, Inez Salsinha Trindade  hayiyan liu tan  katak, Programa sapip iha munisiupiu Ermera  iha postu Administrativu Hatolia no Atsabe  iha suku 6 ne’ebé maka ho nia grupu benifisiariu hamutuk 33 no grupu 30 maka  hatama ona proposta no iha prosesu screaning no 13 mak iha tempu badak sei hetan fundus ba fase dahuluk tanba projeitu sapip ne’e entrega fundus tuir fase  por fase   neduni banhira grupu balun hetan tia orsamentu iha fase dahuluk no implementa atividade mak la susesu iha fase daruak nia sei lahetan no grupu refere sei impede grupu seluk atu hetan fundus ba fase daruak nian.

 Kada grupu bele  hatama proposta 3  tuir atividade  ne’ebé mak sira atu implementa maibé iha area ketak-ketak hanesan iha area horikultura, peskas, pekuaria ka iha area floresta  nian. (E’S)

 

 

 

 

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login