KONSSANTIL Lansa Relatoriu FNG

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Elis Soares/INFO-MAP                                      

Dili- Ministériu Agrikultura e Peskas (MAP) liu hosi  Konsellu Nasionál  Segúransa  no Soberánia Ai-han no Nutrisaun Iha Timor-Leste   hamutuk ho parseiru WEP lansa relatoriu Prienxe Lakuna Nutriente ou field Nutrient Gap (FNG), objetivu atu hatudu dalan ba parseiru sira atu servisu hamutuk hodi halakon hamlaha iha Timor-Leste.

Seremónia lansamentu ne’e ofisialmente Lansa husi Sekretariu Jerál (MAP) César Jose da Cruz, partisipa mós hosi parseiru sira hanesan  FAO, UNICEF, WHO, Uniaun Europeia (EU) KOICA,  USAID  no Avanza Agrikultura nomos Administradór Munisipiu. Seremónia lansamentu ne’e hala’o iha loron Tersa (25/02) iha Hotel Timor.

Tuir Sekretariu Jerál  MAP,  César José da Cruz esplika katak, atividade lansamntu ba relatoriu finál, konaba dieta ou kustu dieta, ida ne’e primeiraves ita halo iha ita- nia rai, atu hatene lolos iha kada Munisipiu iha kada uma kain sira ne’e, gasta osan hira ba ai-han ne’ebé mak uma kain sira  presiza.

Nia hatutan, tuir ita nia haree  katak,  iha Dili gasta osan barak liu hodi sosa hahan kompara ho Distritu sira seluk estudu ne’e mós ita halo hamutuk ho KONSTANTIL hamutuk ho ita nia parseiru dezenvolvimentu sira atu hakerek relatoriu ida ne’e atu bele sai mós hanesan referensia ba ema hotu-hotu iha uma kain Timor- leste hodi hatene katak ita presiza duni hahan ne’ebé maka ho nutrisaun.

Fotografia/Elis Soares/INFO-MAP

”Ida ne’e presiza kustu, ezemplu ita hakarak na’an ruma ou hemu susu ben ruma, maibe osan la iha ba sosa, entaun diversifikasaun aihan ida ne’e mak ita presiza liu-liu Ministériu Agríkultura e Peskas hodi haree oinsa mak  hasa’e produsaun no mós ai-han ba iha rai laran.” Tenik nia

Nia subliña, Ita mós tenki haree ba labarik sira liu-liu iha merenda eskolar, ita hein katak ita nia oan sira sei hetan nutrisaun diak liu-liu iha aihan ne’ebé  maka sira konsumu lorlorn iha eskola. Liu-liu mós ba inan sira ne’ebé maka  gravida fo susu ba bebe presiza nutrisaun ne’ebé nakonu ho proteina, proteina sira ne’e mai husi na’a Manu tolun susuben, sira ne’e maka ita presiza. Maibé nia kustu ne’e maka barak seidauk bele asesu tanba karun.

Diversikasaun alimentus iha Munisipiu ne’e presiza tebes atu bele kobre nutrisaun, maibé tenki haree  mós kustu, ne’e duni relatoriu ida ne’e atu hatene mós konaba kustu aihan nomos osan ne’ebé mak  agora ita iha, tuir peskiza ne’ebe hatudu katak ita iha osan ne’ebé menus liu.

Estudu ne’e rasik hala’o iha tinan kotuk no  foin lansa tanba presiza mós enumeradór sira tun hodi haree iha kada munisipiu, ohin Munisipiu 6 mak ita foti ezemplu/sampel atu bele haree konaba malnutrisaun ne’ebé iha. Rezultadu FNG ne’e mós entrga ba kada  Administradór  Munisipiu 6  nian atu bele lori relatoriu ida ne’e hodi bele dezimina fali ba komunidade sira iha Munisipiu  refere. tyfa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login