Ministru MAP Husu Ba Administrador Munisipiu Atu Apoiu Ba Censos Agricolas 2019

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

Dili- Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) hamutuk ho Diresaun jeral Estatitika (DGE) konvoka enkontru jeral ho Administrador Munisipiu, Prezidenti Autoridade Munisipiu, Diretor Jeral no Diretor Nasionais inklui mos Prezidenti Autoridade RAEOA hodi prepara konaba Censos Agrikolas ne’ebe maka sei Hala’o iha Fulan Março tinan ne’e.

Tinan ida ne’e sai hanesan tinan ida ne’ebe maka implementa Sensus Agrikultura ba dala uluk depois de Timor Leste hetan Independensia, ita mos primeira ves hala’o censos Agrikola iha ita nia rai. Tanba ne’e ita presiza fahe informasaun no husu mos apoiu ba Prezidenti Munisipiu no Autoridade RAEOA atu bele kolabora servisu ekipa tekniku ne’ebe ba halao ba Censos Aktual iha fulan Março. Hateten Ministro MAP Joaquim Gusmão Martins iha loron Terça-feira (22/01) hafoin remata Enkontru refere iha Salaun MAP Comoro.

Nia esplika, enkontru ida ne’e importante tebes tanba ita bele hetan mos input husi ita nia Presidente Munisipiu no Autoridade iha RAEOA, husu mos ita nia Diretor sira husi Munisipiu atu ita hotu bele iha papel ida ne’ebe maka diak, ba oin ita bele hala’o servisu ho diak liu tan.

“Hau sempre iha hanoin ida ne’ebe pozitivu maske ho kestaun orsamentu, fiar katak ita nia orsamentu sei promulga hodi hala’o ita nia censos Agricolas ida ne’e, ita iha mos meius oi-oin atu bele rekere ba iha Orasamentu, hau fiar katak, Sensus ida ne’e sei hala’o ho diak.”tenik Ministro MAP

Nia mos husu ba povu Timor Leste tomak katak hanesan natar nain no to’os nain sira iha teritoriu Timor tomak atu bele fo suporta no fo asistensia diak wainhira ekipa censos tun ba iha Kampu, atu nune’e ita bele hetan dadus ida ne’ebe maka kredivel hodi bele reprezenta Agrikultura iha teritoriu Timor tomak. Ho dadus ne’ebe maka ita iha ita bele trasa planu ne’ebe maka iha no bele iha politika ne’ebe maka diak hodi bele dezenvolve iha area Agrikultura nian.

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

 Vaga Ba Censos Agricolas 2019

Sei Taka Sai Iha Tempu Badak

Prezidente Komisaun Teknika Censos Agricolas, Elias dos Santos Ferreira hateten enkontru ida ne’e konvida mos ita nia autoridade Municipiu sira mai atu informa ba sira oinsa ba futuru liu-liu iha tempu badak ekipa censos agrikolas sei ba halo koordenasaun ho administrador municipiu to suku sira hodi taka vaga iha kada suku atu nune alin sira ne’ebe mak hakarak servisu iha sensus agrikultura bele ba aplika vaga ne’e.

“Hau hakarak agradese ba sira tamba husi Diresaun Jeral Estatistica Ministério das Financas ho MAP halo ona Pilotu ba municipiu 8 ne’ebe hetan susesu teb-tebes. Iha ne’e hau hatete katak suku ida-idak sei regula ema iha nia suku, portantu sei rekruta ema iha kada suku hanesan husi Baucau labele ba iha Maliana no Maliana mos labele ba fali iha Baucau nian. Ami sei rekruta intervistador 1284, supervisor 646, GPS Taker 646. Kona ba Treinador sira ita sei rekruta 200, kondutor 40 no pesoal ne’ebe ajuda iha sekretariadu hamutuk 40.

treinador sira ne’e sei rekruta iha Nasional tanba ida ne’e mai sei fo treinamentu iha dili para sira bele fo fali treinamentu ba ita nia entervistador sira, uza GPS no kuisioner kada postu administrativu hanesan esperensia iha sensus 2015..” Esplika DJ Elias

Nia mos hatutan katak, Orsamentu maioria 85 mai husi guvernu, ita tau orsamentu ne’e komesa hahu to’o nia dezeminasaun. ita bo’ot sira tenki halo klaru ne’e laos ba deit aktividade fin ne’e maibe to’o dezeminasaun to municipiu ne’e maijemenus orsamentu tokon lima orsamentu iha ne’eba ona, nemak ohin ita boot sira husu ba Sr. Ministru maibe ita hein orsamentu promulga para ita bele hala’o aktividade ne’e.

Vantazen iha sensus ne’e ita ba vizita uma kain ida, iha rai karik problema saida mak nia la kuda, ita kobre hotu parte Pekuaria, Hortikultura, Animal nomos Pescas tamba nemak hau hanoin ba oin Ministeriu agrikultura halo planu tuir dadus ne’ebe mak iha no dadus ne’ebe tuir duni padraun internasional.

Entretantu reprezentante FAO Paula Lopes Fernandes sente apresia ba ekipa teknika ne’e lidera husi Diretor Jeral Estatistika no mos Diretor Claudino Ninas Navais ne’ebe kompremitidu tebe-tebes ho dedikasaun diak tebes apoiu no lori ona prosesu preparasaun to ba implementasaun pilotu censos agrikultura nian no ikus liu tau hamutuk planu orsamentu hodi hato’o ba iha governu hodi hein aprovasaun, ho esperansa katak ho orsamnetu ne’ebe maka iha bele promulga iha tempu badak hodi ita bele avansa ho Sensus Agrikultura ida ne’e.

censos Agrikultura ne’e hanesan instrumentu estatistika ida, ba halo levantamentu analiza no deziminasaun dadus konaba estrutura Agrikultura ne’ebe kobre Nasaun tomak ou iha fatin balu ne’ebe maka Autoridade sira deside atu hare deit parte balu Nasaun nian ne’ebe atividades Agrikola signifikante liu.

Dadus ne’ebe rekolha iha sensus ne’e maka hanesan ema nia to’os, ema nia natar hare ba nia medida hira, to’os nain sira nia identidade oinsa, oinsa sira nia utilizasaun rai, iha area saida maka kultivus, asesu ba irigasaun ka lae, asesu ba mekanizasaun ga lae, balada fuik numeru hira, trabalhador sira nia karakteristika oinsa no sira sunu saida maka sira asesu ba.

Iha Sensus Agrikultura normalmente ita foti iha nivel teritoriu ida ki’ik liu iha nivel to’os nain sira nian no iha mos posibilidade atu ita hare dadus ne’ebe ita bele foti iha komunidade iha ita nia kazu nivel suku.

Sensus Agrikultura maka pilar importante husi sistema estatistika Nasional, ne’ebe iha nasaun barak kada vez mai meius uniku ba produsaun informasaun estatistika konaba aspetu hotu liu-liu iha setor Agrikultura nian, nune’e mos sai instrumentu uniku ba levantamentu dadus ne’ebe produs informasaun estatistika kona ba agrikultura iha nivel Geografika ida ki’ik liu.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login