TOT SENSU AGRIKOLA

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Visita Programa Radio Joven Agrikulturahttps://www.mixcloud.com/elissousa/

Visita website Diresaun Geral Estatistikahttp://www.statistics.gov.tl

Fotografia/Rozer Lopes/INFO-MAP

Dili-MAP - Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Jeral Estatistika (DJE) lansa Treinamentu ba Treinador (TOT)  ba Ekipa sensu hamutuk ema nain 20  husi Ministériu rua refere ho objetivu atu iha kuinhesementu konaba quisioner no domina quisioner  ne’ebe uja atu hala’o  intrevista uma kain agrikultor iha teritorio Timor laran tomak.

Treinamentu ne’e hala’o durante semana ida iha fulan ida ne’e no kontinua halao pratika ba area  sira ne’ebe mak besik iha dili,  tanba iha  fulan Dezembru  tinan ida ne’e  ita hala’o ona pilotu no sensu atual sei hala’o iha  fulan Marsu tinan 2019, ekipa sensus agrikultura  sei halao iha Timor laran Tomak, hateten Prezidenti sensus Agrikultura Elias dos Santos, hafoin remata Lansamentu TOT iha loron Segunda (22/10) iha Salaun DJE Kaikoli.

Prezidenta ne’e esplika, ToT ba ema nain 20 ne’ebe kompostu husi Ministériu Agrikultura e peskas no  Diresaun Jeral Estatistika Finanças nian, sira ne’e mak  sei  fo treinamentu ba treinador sira iha nivel postu adminitrativu iha teritoria Timor laran tomak tanba ekipamentus ne’ebe mak uja ba intrevista agrikultor sira iha baze ne’e sei uja CAPI ka tablet, ne’e duni wanhira sira hala’o intrevista ho uma kain sira iha area rurais, dadus hirak ne’e  automtikamente mai  tama  mai iha datebase iha Nasional.

Nia akresenta, Sensus ne’e sei halao iha  fulan Marsu 2019 tempu ne’ebe maka agrikultor sira kuda aihoris ka kuda rai , atu nune’e bele hafasil enumerador  sira  halo intrevista atu bele hare direitamente to’os ka natar ne’ebe mak sira kuda ate nune’e enumerador sira bele halo istimasaun ba produsaun ne’ebe mak sira hetan ne’e kada hektare hira, sekuando baioloron  mak ekipa ne’e ba halo  intervista ho agrikultor sira, sira lahatene ida ne’ebe mak natar no ida ne’ebe mak to’os.

Elias hatutan, Ekipamentus CAPI hafasil ita nia servisu  tanba enumerador sira intervista agrikutor uja tablet no sira hein hatama dadus ba iha CAPI ita la presija ona tenki uja komputador ba database ne'e duni CAPI ne’e  ema uja iha mundo atu fasilita servisu ne’e lao diak liu tan entaun tinan ne’e Timor mos uja CAPI ba dadus sensu agrikultor ne’e rasik.

“Pilotu sensu ne’e atu koko quisioner no CAPI atu  ita bele hatene mais ou menus uma kain agrikultor sira  ne’e halo saida tanba sensu agrikultor ne’e ita ba halo intervista ho agrikultor ne’e iha diferensia ho sensu uma kain ne’ebe mak ita halao bebeik ona.” Tenik Elias

Fotografia/Rozer Lopes/INFO-MAP

Nia mos relata,  Total quisioner hamutuk iha  perguntas 148 ne’ebe sei halo intervista ho agrikultor iha area rurais laos deit iha area agrikultura maibe iha mos area pekuaria, peskas no floresta  atu nune’e ita hatene lolos dadus agrikultura Timor Leste ne’e, tanba dalaruma ita koalia konaba agrikultura ne’e iha liafuan maibe liu husi sensu ne’e ita bele hatene dadaus  ne’ebe mk kompletu no konkretu 100%.

Nia informa, Treinador 20 ne’ebe mak agora dadaun tuir hela ToT  ne’e  sei fo treinamento ba Intervistador ou enumerador ne’ebe mak sei rekruta 100 pessoas husi Munisipiu 8  ne’ebe sei halo pilotu sensu, durante  ne’e  Ministeriu Finansas liu husi Diresaun Jeral Estatiska asina MoU ho UNTL iha 2015  liu-liu fakuldade agrikultura  no agora dadaun MoU ne’e sei ativa hela entaun ita mos bele husu ajuda ba Dosente UNTL sira atu bele apoiu fo treinamentu ba ita nia treinador sira ne’ebe mak sei fo treinamentu ba intervistador iha baze.

Iha fatin hanesan Diretor Nasional de Pesquisa Estatistika e Informação Geografica Claudino Ninas Nabais hatutan katak, Treinamentu ne’e atu prepara  instrumentu sira ne’ebe mak ita atu uja liu-liu ida ne’ebe mak apropriadu ba kondisaun fotografia rai Timor nian tanba Timor laos tetuk ne’e sai komplikasaun ne’ebe  ita tenki hare oinsa ita bele hili instrumentu ne’ebe mak propriadu tebes ba kondiasaun Timor nian.

“Tinan rua nian laran halo diskusaun ho Ajensia Internasional FAO  tanba sensus  agrikultura  ne’e  hetan apoiu finanseiru husi Banku mundial nomos hetan apoiu tekniku husi Diresaun Jeral Estatiska, Ministeriu Finansas ne'e duni antes implementa sensu atual ne’e ite tenke konretiza lolos primeiru sensu agrikultura. Preparasaun komesa husi inisiu to’o agora ita prepara buat barak  no ohin ita halo ToT tanba  ita sei iha difikuldade oituan konaba orsamentu balun ne’ebe mak sei kobre atividade lubuk ida tanba  sei halo rekrutamentu ba enumerador sira  nomos sei fo treinamentu ba sira antes  ba foti sampel iha Munispiu ne’ebe mak determina ona.” Hateten Claudino  

Nia informa, Durante ne’e ita presija lolos dadus ida n’ebe mak akuradu maske dala barak ita koalia konaba dadus maibe ita prisija dadus ne’ebe mak mai husi fontes ne’ebe mak akreditadu. Liu husi sensu agrikultura ne’e iha standarizadu ne’ebe suporta husi FAO ne’e hanesan standar Internasional entaun dadus ne’ebe mak ita rekolha ne’e ita garantia ninia valiedade no kredividade.

Amostra ba pilotu sensus Agrikultura 2018 sei implementa iha Municipiu 8 iha Teritoriu Timor laran fahe ba area tolu (3) mak hanesan, Parte Leste: Baucau, Viqueque.  Parte Central: Aileu, Ermera, Manufahi. Parte Weste: Bobonaro, Covalima no Oecusse.

 

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login