Ai-com Lansa Livro Ai-Kameli

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Dili- Ajensia Ai-Com servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura e Peskas, UNTL no mos word Vision  produs ona livro konaba Ai-Kameli tanba Ai-kameli hanesan kultura ida ne’ebe imblematik nasaun Timor-leste.

Tuir Ministro MAP,  Estansilau Aleixo da Silva, iha  nia entrevista depois de lansamentu livru iha loron Tersa (03/04) iha Salaun MAP Comoro katak, livru Ai-kameli ida ne’e sai matadalan ba staf   tekniku oinsa atu kuda Ai-kameli tuir metodu ne’ebe mak diak.

“Ita hotu hatene katak Ai-kameli ne’e moris iha ita nia rai tinan ba tinan no rihun ba rihun ona, uluk Ai-kameli ne’e maka halo ita nia rai naran morin nune’e bele dada  ema husi rai Xina mai uluk iha Timor ikus mai Portugues mos mai tanba Ai-kameli.” Hateten Aleixo

Nia hatutan, Ai-kameli hanesan kultura ida ne’ebe imblematik teb-tebes maibe oinsa maka ita atu kuda, uluk Ai-kameli ne’e moris arbiru deit moris iha ai laran, maibe agora ailaran sira ne’e pratikamente kuaze mamuk hotu ona maibe iha fatin balun  sei moris neduni husu ba ita atu kuidadu no proteje atu labele estraga tan no agora  ita tenke kuda fila fali.

Ministro MAP akresenta, Tekniku sira estuda hare katak Ai-kameli ne’e nia moris mesak deit ladiak, laos hanesan batar musan ne’ebe ita kuda bele moris ona, maibe Ai-kameli nia musan ne’e la moris arbiru, tenke uza tekniku, depois Ai-kameli  moris presiza  nia abut ne’e atu kait ba ai-seluk nia abut, atu nune’e bele hetan fali hahan no vitamina husi ai sira seluk ne’e.

Ne’e duni lansamentu livru ida ne’e atu halo mos esplikasaun ba teknika sira  oinsa kuda Ai-kameli hodi dezenvolve diak liu tan Ai-Kameli iha ita nia rai laran.

Iha fatin hanesan,   Diretor Direcção Nacional da Pesquisa, Estatistica e Informação Geografica,  Claudino Ninas Navais  esplika katak, konaba Ai-Kameli hanesan ai ida ne’ebe importante tanba iha valor ekonomiku ne’ebe maka a’as tebes, ita mos hatene katak Ai-Kameli ne’e moris iha ita nia rai molok Portugues sira tama mai ita nia rai.

Ai-Kameli sai hanesan historiku Timor nian, entaun se Ai-Kameli ne’e nia populasaun komesa menus ona MAP servisu hamutuk ho Ai-Com, UNTL no parseiru dezenvolvimentu sira toma nafatin responsabilidade atu oinsa maka dezenvolve fali Ai-Kameli ida ne’e.

Alende ne’e, iha serimonia lasamentu livru Ai-kameli diretor mos hatutan,   servisu peskisador sira  iha  MAP servisu hamutuk ho Ai-Com ne’ebe suporta husi Governo Australia servisu hamutuk mos ho  UNTL no mos Word Vision halo peskiza balu ne’ebe planedu tuir projeitu Ai-Com nian.

 

Peskiza ne’e hahu kedas iha tinan kotuk iha peskiza balun  ne’ebe maka ita identifika hanesan mos aprezentasaun konaba hare kulit ne’ebe dala barak ita soe de’it, maibe ita nia peskizador sira servisu hamutuk ho projeitu Ai-com nian oinsa maka ita bele utiliza fali nia latun ne’e hodi hasae produtividade ba ai-horis seluk.

“Ami halo mos peskiza oinsa atu uza legumes hanesan fore mungu iha natar laran, dala barak ita koa hare hotu natar refere ita husik abandona hela, maibe liu husi peskiza ida ne’e bele hatudu mai ita katak molok be’e ne’e maran no husik de’it ita bele utiliza be’e ituan ne’ebe depois de koilleta hare.” Tenik Claudino

Tekniku sira ne’e koko  kari fore munggu liu husi peskizador sira oinsa maka ita atu hetan tratamentu tekniku ida ne’ebe maka diak liu atu ita bele rekomenda ba ita nia Agrikultura sira.

Nune’e mos iha aprezentasaun ohin nian hatudu mos konaba koto mean, dala barak ema hotu hatete katak koto ne’e mai husi Maubisse Aileu no Ermera katak mai husi rau malirin de’it, maibe ita nia peskizador sira servisu hamutuk ho konsultan sira husi Austrália ninian ne’ebe servisu hamutuk ho ita oinsa maka atu bele koko katak koto ne’e mos bele moris diak iha rai manas no rai tetuk nian, entaun ita nia peskizador sira hakarak koko ida ne’e atu bele hetan nia rezultadu katak koto ne’e laos moris diak de’it iha rai malirin maibe bele moris diak mos iha rai tetuk no rai manas nian.

Peskiza konaba fore munggu no koto mean ne’e peskisador sira hala’o iha munisipiu tolu mak hanesan Maliana Viqueque no Manatutu.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login