Vice Ministru Agrikultura Visita Pilotu Ijeminizasaun Artefisial no Pastajen Ai-han Animal

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Elsio Jong/Info-MAP

Bobonaro- MAP liu husi Dirasaun Pecuaria - Dirasaun Jeral Pecuaria e Veterinaria implementa metodu foun ne’ebé haree liu ba oinsa hadia jénetika ba karau vaka, iha loron 14/3/18 iha Otedai- Raifun.

Tuir Vice Ministru Deolindo da Silva katak, dirasaun pekuaria primeira ves implementa metodu foun ne’ebé haree liu ba populasaun rasa karau no oinsa mak bele hadia jenetika karau liu-liu karau vaka “ tekniku sira servisu hamutuk ho peritu husi nasaun Indonesia konsege hetan hormo ho sélula sperma husi karau rasa diak husi rai seluk no mai kruza ho ita nia karau lokal iha ne’e, programa ne’e implementa iha 2016 liu husi kurzamentu selesaun ne’ebe mak sira halo

Vice hatutan liutan katak, pilotu ne’e hala’o iha fatin 2 hanesan Maliana ho Suai, “esperimentu sélula husi rai liur ne’e mak variedade karau Brama, Limocin, Simental ho Hangus, husi resultadu ikus ba esperimentu ne’e identifika Suai iha 2 mak simental 1 ho limocin 1 no Maliana iha 5 mak brama nian 3 limocin nian mak 2 ho nia preformas ita hare la hanesan ho ita nia karau lokal iha rai laran”.

Ijeminizasaun artefisial ne’e katak transfere horman sira ne’e husi rai liur halo kurzamentu ho ita nian karau sira iha rai laran. Objetivu husi programa ne’e atu hadia rasa no fasil atu kontrola moras karik moras ne’e daet, ida mós atu hare liu ba nia performas, no bele aplika ambiente sira hanesan ne’e ba iha Suai, tamba karau vaka iha Timor Leste ho total iha 221 mil karau vaka no iha munisipiu Suai no Maliana mak barak liu, karau timur barak liu mak iha Viqueque no Lospalos, konaba karau rasa ne’e dirasaun Pekuaria mak produs no konaba nia saude dirasaun Veterinaria mak halo tratamentu. Tenik Vice

Iha fatin hanesan Mario Jose Morais Xefe Dept. Dezenvolvimentu de Forragen e Nutrisaun de Animais hatutan, osamentu ba programa pakote ne’e husi orsamentu Jeral tinan 2017 pur volta 10 mil hodi halo tos no karau luhan iha suku Raifun, “dezenvolve tos ne’e sai ai-han animal nian, tos ne’e rasik ita kuda ai-horis nune’e aban-bainrua atu fo han ba animal, ita mos konserva be’e ho ai-horis ba animal sira, ba oin sei dezenvolve tos ne’e aproviadu ba komunidade, ai-horis ne’ebé2 kuda ami haree sidauk too nune’e tenki kuda tan hodi kompleta tarjetu ba 2 ektare ”.

Ermegildo Barreto nudar Karau Nain salientan, Programa ne’e diak tebes tamba ita nia karau aman laiha karik ita bele aplika ho ijeminizasaun artefisial no ami hare kuandu governu mak aprezenta programa ne’e ami hakarak halo tuir, resultadu husi ijeminizasaun artefisial mak karau 3 ne’ebé hau kesi hamutuk ho karau lokal hamutuk karau 19, konaba programa ne’e ami sei kontinua nafatin, ami mos kontenti teb-tebes Menisteriu da Agrikultura nia programa ne’e, konaba ai-han karau nian ohin ita haree dirasaun pecuaria kuda ai-han balu ona, mais ami iha ne’e rai luan teb-tebes ne’ebé ami mós sei kesi karau arbiru ne’ebé aban-bainrua mak hakiak karau nemak fatin kolot ona entaun ami tenki kuda ai-han iha tos hanesan dirasaun pecuaria kuda dadauk ne’e. Hau hakiak karau ne’e pessoal laos husi ekipa.    

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login