PDHJ No KFP Halao Seminariu Boa Governasaun Ho MAP

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Roger Lopez/Info.MAPDili - Provedoria Direitus Humanus da Justisa (PDHJ) no Komisaun Funsaun Publiku (KFP) hala’o seminariu ho Tema “Prevene no kombate korupsaun hodi promove Governasaun diak proteje Direitus Humanus iha servisu Administrasaun publiku nian“ seminariu ne’e hala’o iha loron Tersa (04/10), iha Salaun MAP Comoro Dili,

Prezidente KFP Faustino Cardoso Gomes, Provedor PDHJ Siveiro Pinto Baptista koalia konaba disiplina ou atitudes ba kada Fusionariu publiku sira atu nune’e bele iha Governasaun ida ne’ebe maka diak. Seminariu ne’e loke diretamente husi Secretariu Jeral MAP César Jose da Cruz no hetan partisipasaun Masimu husi Diretores Jeral no Diretor Nasional husi Ministeriu Agrikultura e Peskas (MAP). 

Tuir Secretariu Jeral MAP César Jose da Cruz iha nia intrevista katak, MAP sente kontente tebes tanba bele hetan oportunidade ida ne’e atu bele hala’o enkontru ka seminariu hamutuk ho Komisaun Funsaun Publiku, Inspetor Jeral do Estadu no mos Provedoria Direitos Humanos do Justisa konaba Boa Governasaun.

“Ita hatene katak Governo foun ida ne’e ita presiza atu hala’o duni servisu ne’ebe maka iha, servisu barak mos uluk hala’o tia ona, ida ne’e mos hanesan evaluasaun ida atu hare sera ke Ministeriu Agrikultura no Peskas ne’e iha ninia implementasaun durante ne’e uza nafatin boa Governasaun ka lae.”Tenik César 

Nia hatutan, seminariu ida ne’e atu fo hanoin hikas fali ba funsionariu hotu katak boa Governasaun ne’e maka saida? Seminariu ida ne’e hanesan programa husi Governo nian ne’ebe maka mai husi Funsaun Publika. Se ita koalia konaba Boa Governasaun ita sei uza buat hotu ne’ebe maka tuir Komisaun Funsaun Publiku nian, sei uza Diretus no inspesaun ida atu hare fila fali ba Funsionariu sira nia servisu, atitude no komportamentu ba iha boa Governasaun ida ne’e.

“MAP iha nia prosesu tomak iha mos progresu signifika katak diak, iha ida rua ne’ebe maka presiza hanoin didiak atu bele servisu didiak ba rai ida ne’e, entaun ho boa Governasaun ida ne’e ema ida idak tau nia a’an hodi responsabiliza ba nia a’an katak nia Funsionariu publiku saida maka nia tenki halo ba rai ida ne’e tanba ne’e hatudu no halo ba, buat hotu ne’ebe tuir Lei nia hakarak.”hateten César

Iha fatin hanesan Provedor PDHJ Silveiro Pinto Baptista hatete katak, Aktividades ne’e halao tanba kooperasaun entre provedoria, Komisaun Anti Korupsaun, komisaun funsaun Publika, inspectur jeral de estado nomos MAP rasik tamba hare ba nesesidade ne’ebe agora dadaun lao hela no rezultadu serbisu balu ne’ebe mak ita hare katak nesesidade duni atu provedoria ho institusaun sira seluk koopera hamutuk atu hasae konhesementu ba funsionario publiku sira ne’ebe mak hakna’ar an iha ministerio agrikultura no peskas.

“Hau liga mos ba politika VII governo liu-liu ho mensagen ne’ebe maka Dr. Mari Alkatiri nia politika katak koalia konaba boa governasaun politika ida ne’ebe importante teb-tebes ba iha setimu governo hanoin atu hasae kapasidade no konhesementu ba funsionario publiku sira ne’ebe maka atu sai servidor ba estadu no atu servi ita nia povu ida ne’e tenke iha prinsipiu ba boa governasaun, tenke iha konhesementu ba diretus humanus, iha konhesementu ba instituisaun estado ne’ebe mak establese ona bazeia ba ita nia konstituisaun republika nomos lei balu ne’ebe maka eziste ona.” Tenik Silveiro

Nia relata, wainhira funsionario publiku sira ne’ebe mak hakna’ar an iha Ministeriu ne’e balu mak komete iha mal administrasaun no balu mete to’o korupsaun, instituisaun ne’ebe maka atu notifika sira hatene ona katak sira nia dever hanesan funsionariu publiku mak sira tenke marka prezensa iha instituisaun ne’ebe mak notifika sira, tanba ida ne’e mak ita halo aktividades ida ne’e hodi hasae konhesementu ba funsionario publiku, Liu-liu iha kargu xefia iha diresaun sira ministriu agrikultura no peska.

“Hau koalia ho onestidade de’it katak, durante ne’e ita nia Funsionariu publiku balun maka seidauk iha konhesementu diak oinsa atu atende ita nia populasaun no ita nia komunidade, dalaruma balu hanoin katak wainhira nia asume kargo diresaun xefia ne hanesan previleziu ba nia, wainhira nia ba hasoru ita nia komunidade sira ne’ebe iha area rural nia koloka nia an ne’e hanesan grupo eleitu, hau hanoin hanesa ne’e sala tanba ne’e maka ita halo atividades ida hanesan ne’e atu ita bele fo konsensia ba ita nia funsionariu publik sira ne’ebe maka asume kargo hanesan xefia wainhira sira hasoru komunidade maka presiza sira nia tulun sira nia ajuda iha dever moral iha obrigasaun duni para ita atu serbi duni ita nia komunidade sira.” Katak Silveiro

Entretantu Prezidente Komisaun Funsaun Publiku Faustino Cardoso Gomes realsa katak, Boa governasaun ne’e aspeitu barak mais iha kontekstu funsaun publiku nian boa governasaun siknifika ema sira ne’ebe maka lao tuir lei, serbisu tuir le,i tuir oras serbisu ninian, iha moral ho diak, iha dever funsionario ne’ebe diak, ida ne’e maka buka ita atu hasae liu tan integridade funsionariu publiku sira nian.

“Maibe dala ida tan nudar ema sempre iha tentasaun oin –oin bele prejudika ba iha integridade funsionariu publiku nian inklui violasaun regras lei legais ne’ebe maka iha inklui mos abuju poder ba iha boa governasaun maibe ita iha sistema atu asegura no hola asaun ba pratika regular sira, iha komisaun iha prosesu disiplinar to’o ohin loron komisaun funsaun publika sempre simu keisas halo investigasaun ba pratika e regulares sira ne’ebe maka akontese iha funsaun publika nia laran. To’o ohin loron kontinua nafatin halo prosesu ba sira ne’ebe maka komete ba iha infrasaun disiplinar, ”katak nia 

Faustino akresenta, Karik funsionariu balu komete iha disiplinar ita sei fo sansaun iha grau D gravidade hahu ida husi kama’an liu, ba ida represaun eskrita depois ba iha suspensaun ba iha inaktividade, ida todan liu maka demisaun sai husi funsaun publika ne’ebe depende ba grau ou tingkat kesalahan ne’ebe maka funsionariu komete durante ne’e iha balu hetan represaun eskrita, fo hanoin eskrita deit depois balu suspende ne’e bele fulan ida bele to’o tinan ida, balu inaktividade bele to’o tinan rua, quandu suspende siknifika nia latama serbisu sein salariu, hanesan mos quandu demisaun siknifika katak sai ona husi funsionariu publika. (Tyfa, Reny & Rozer)

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login