MAP Inagura Irrigasaun Buluto iha Munisipiu Manatuto

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Manatuto- Ministeriu Agrikultura no Peskas inaugura Irigasaun Buluto iha suku Hatularan postu Administrativu Laleia munisipiu Manatuto, iha loron18/1/2017.

Projetu irigasaun ne’e hetan apoiu husi guvernu Japaun liu husi ninia projeitu JICA iha Timor-leste ho objetivu atu fo apoiu bé ba agrikultor atu hadia no hasae kualidade produsaun hare iha munisipiu refere inklui postu administrativu Vemasse Munisipiu Baucau.

Primeiru Ministru Rui Maria de AraujoIha diskursu katak, Politika ne’ebé ita halo iha agrikultura seidauk los “Ita iha rai 60 mil hetares iha Timor- Leste ne’ebé lolos ita tenki halo natar,ita iha irigasaun lobuk tebes no iha tinan 2016 produsaun fos iha Timor-Leste to’o de’it 60 mil hetares, ita nia nesesidade másimu fo’os por volta 140 mil toneladas i ita produs besik to metade no restu sei importa husi liur”.

Soberania ekonomika laos depende ba Mina no Gas maibé ita nia soberania ekonomika iha rai laran hanesan Agrikultura, Turismu no Peskas iha mos buat ki’ik oan sira ne’ebé maka itabele halo iha Timor-Leste. Tenik Primeiru Ministru.

PM mós salienta tan katak, Irigasaun ne’e nia kustu 14 miliões dollar amerikanu neduni irigasaun ne’e sei benefisia natar hamutuk Atus hitu walunolu (780) hetares, ita halo konta simples, 14 Miliões fahe ba 780 hetares konstrusaun ba investimentu irigasaun ba 780 hetares ne’e iha por volta de 17 mil toneladas.

Iha fatin hanesan Ministru Agrikultura e Pescas, Estanislau Aleixo da Silva esplika katak, Irigasaun ne’e apoiu husi guvernu Japaun no sira mós fo apoiu mai ita iha area barak hanesan iha tempu Nasoen Unidas nian sira iha Ekipamentus barak depois misaun hotu sira entrega ba Instituisaun ekipamentus.

“Hanesan Responsabel ba Agrikultura desde Primeiru Governu to ikus mai hatutan buat servisu ho diak ba dezenvolvimentu ita nia rain. Ne’e duni husu ba Agrikultura Laleia ho Vemase hodi valorija koñesimentu bo’ot ne’ebe fo mai ita”.

Guvernu iha Responsabilidade atu fo apoiu asistensia Tekniku hanesan Traktor, Fini, Aimoruk, agora presija mós inisiativa husi Agrikultór sira, ne’e duni apoiu tekniku sira ne’ebe fo para hodi hasae ekonomia ba sasan sira ne’e neduni hakarak hatete ba Laleia ho Vemasse wainhira Produsaun lao guvernu sei mai sosa hare ne’ebe imi produs. Tenik ministru

Ita mós iha Investor Acelda hanesan kompaña negosiante ki’ik ne’ebé MAP ajuda fo apoiu asistensia teknika to’o ohin loron nia sai investor ne’ebé fa’an no eksporta Kamii ba liur, Acelda mos sei sosa hare e prosesa sai fos no fan.

uploadAlende ne’e, Embaixador Japaun Eiji Yamamoto hateten katak, Guvernu Japaun ho Timor-leste mehi ona ba loron ohin atu halo mudansa ba produtividade Agrikultura no asegura posibilidade másimu hodi aumenta kultivu hare iha Laleia no Vemasse.

Postu administartivu Laleia no Vemasse Geografikamente no estrategikamente nudar area importante ne’ebe lokaliza iha sentru husi sidade bo’ot 2, Dili ho Baucau. Governu Japaun mós fo asistensia imprestimu hodi moderniza Estrada Nasional numeru 1 ne’ebé liga Dili no Baucau iha maneira ida ne’ebé efisiensia liu.

Wainhira Modernizasaun Estrada ne’e finaliza, iha espetasaun ida katak ligasaun entre natar iha ne’e no Merkadu rua desenvolve dadauk ona sei iha mudansa signifikante Iha posibilidade katak natar nain iha Buluto koilleta hare iha dader, Ema Dili bele han etu iha tempu kalan iha loron ne’e kedas.

“Hau hakarak hatete ba ita bo’ot sira faktu importante ida tan, Fasilidade Irigasaun ne’ebé foin rehabilita iha potensialidade ida hodi kobre entres Atus Hitu Ualu Nulu no fornese Be’e ba Agrikultores Uma kain Atus Nen”. Tenik Embaixador Jepan.

Agrikultura mak xavi industria ba kresimentu ekonomiku iha Timor-Leste tamba ne’e ami suporta ona Timor-Leste nia kultivu hare atu haforsa produtividade ba tempu naruk liu husi projeitu konsesaun no kooperasaun tekniku. Projetu foun ida ne’e Kooperasaun Tekniku ba tinan 5, atu hasae produtividade hare foin mak lansa iha tinan kotuk.

Embaixador hatutan liu tan, ami apresiasaun profundu ba dedikasaun no komitmentu husi membru ekipa tekniku husi Ministeiru Agrikultura no Peskas, JICA, Hajama Ando Corporation (ENI, TE, SE) no NTC Internasional.

Husi kooperasaun oin-oin iha area agrikultura sei kontribui ba Timor-Leste nia Agenda Nasional ne’ebé atu atinji nia objetivu dezenvolvimentu sustentabel Seguransa Ai-Han no Eradika hamlaha.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login