MAP hala’o Soru Mutu hodi Koalia Konaba Esbosu Konseitu Relatoriu Perfil Oseanu no Kosteiru Nasional Timor Leste

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Dili-Ministeriu Agrikultura no Peskas liu husi Diresaun Peskas hala’o sorumutu liñas Ministerial hanesan Meio Ambiente, Terestre Comercio, UNITAL, UNTL, Professores, ho Pesquizador husi instituisaun rua hanesan Haburas, Parseiru Internasional CIA, Word Vision.

Objetivu husi sorumtutu ne’e koalia konaba esbosu konseitu relatoriu perfil Oseanu no kosteiru Nasional Timor Leste, Sorumutu ne’e hala’o iha loron Kuarta (22/02) iha Salaun MAP Comoro Dili.

Director Nasional Pescas e Gestão Recursu Pesquéro Celestino da Cunha Barreto, hateten iha nia intrevista katak, objetivu Workshop ne’e atu koalia konaba ekonomia azul ne’ebe nia paradigma no nia konseitu, no ekonomikamente relasiona ho rekursus nebe sustentavel hodi bele esplora ho valor ekonomia.

Sorumutu ida ne’e mós atu deskuti asuntus balun relasiona ba Oseano Nasional relasiona ho ekonomia azul no atu estabelese mós ekipa husi lina Inter-Ministerial ne’ebé koalia konaba ekonomia azul oinsa atu esplora ita nia rekursu husi tasi ho sustentabilidade no mós hadomi meiu ambiente.

Nia akresenta, sorumutu ne’e ba dala tolu ona maibe ho objetivu ne’ebe maka la hanesan, ida koalia konaba Nacional Ocean Police, rua konaba State Off Coast ne’e hanesan informasaun ne’ebé hala’o iha Nasional no iha Munisispiu tolu hanesan Liquiça, Manatuto no Dili, tolu konaba Esbosu Konseitu Relatoriu Perfil Oseanu no Kosteiru Nasional Timor-Leste.

“Ita mós sei estabelesetematika Grupu mai husi Inter Ministerial depois husi etapa ba etapa oinsa ita bele hetan informasaun husi liña InterMinisterial ida ne’e atu bele hakerek informasaun konaba kosteiru”.

Sorumutu ida ne’e hetan partisipasaun husi liñas Minesterial hanesan Meio Ambiente, Terestre, Comercio, UNITAL, UNTL, Professor sira, pesquizador ne’ebé mai husi instituisaun rua hanesan Haburas, Parseiru Internasional CIA, Word Vision no ita nia Ministeriu Agricultura rasik mak Diresaun Nasional Produsaun Alimentar.

Iha fatin hanesan Diretór Meio Ambiente João Carlos Soares, hatutan tan katak, esbosu ne’e atu rekomenda no reprezenta Timor-Leste ba iha Parseiru Internasional sira tamba ita koalia konaba Nasaun nune’e presija halo rekursu jestaun iha ita nia tasi ninin nomos tasi laran Patnership Emvairomental Management of CIA ida ne’e importante ita bele hatete katak kuaze Nasaun lubuk ida mak implementa ona programa ne’e ho susesu”.

Nia salienta, oras ne’e dadauk ita nia peskador sira mos buka ikan susar tanba rekursu la sufsiente atu akumula, ahu ruin komesa estraga, parapa hetan estragus, atividade ba iha peska ne’e ladun tamba ikan besik la iha ona, lixu hanesan plastik, aqua barak taka ahu ruin, segimentasaun rai henek makas, nune’e estraga tasi ninin estraga mós planton no biota sira ne’ebe besik, tanba ne’e peskador sira buka ikan do’ok tebes iha tasi klaran.

“Tanba ne’e ami tenke halo kontrola liu-liu hare ba restaurante iha tasi ibun hanesan hotel sira, atu bele hare cuzinha ne’ebe tein hahan uza mina, no labele husik diretamente ba baleta tanba kuandu be lori mina ba tasi estraga fila fali ahu ruin no ikan sira, ami mos iha ona grupu tematika para halo diskusaun klean. Jestaun atu halo lixu soídu iha cidade dili nomos iha Municipiu hot-hotu, ita espera katak tinan oin bele implementa ona” afirma João Carlos Soares.

IMG_9504Agora dadaun atu lori ba resolusaun konsellu Estadus Unidos (UN) nian atu iha deklarasaun ida katak Nasaun ilha sira inklui Timor Leste fo ona atensaun rekursu Maritima, Rekursu Biodiversidade entaun ita hare mak ita nia uma laran Timor –Leste, ita nia populasaun barak liu sei uja rai maran tamba sira buka ikan araska, rekursu la sufsiente atu akumula, ahu ruin komesa estraga, parapa hetan estragus, atividade ba iha peska ne’e ladun tamba ikan besik la iha ona no peskador ne’e buka ikan ba do’ok, lixu hanesan plastik, aqua ba taka tia ahu ruin, sedimentasaun rai henek nune’e estraga tasi ninin estragus mós planton no biota sira ne’ebe besik.

Kestaun ho ekonomia azul ne’e atu hare ba rendimentu ekonomia peskador, ita bolu ema mai mak peska fali ikan, tinan-tinan expor ikan ba liur, ita iha rekursu, Turismu, Ambiente, Peska, Polisia Maritima (Naval), Aportil (Obras Publik), komponente hot-hotu ita tau hamutuk liñas kosteiru iha tasi laran ne’e oinsa ita buka solusaun atu rezolve buat sira ne’e.

Koalia konaba ambiente atividades ekonomia hot-hotu ne’ebé fo presaun ambiente ami tenke halo kontrola liu-liu hare ba restotante iha tasi ibun hanesan hotel sira ne’e sira nia cuzinha ne’e ami tenke hare, sira tein hahan sira ne’e uza mina e sira husi ba baleta ne’e ou sira husik direita ba tasi sira husi ba baleta udan mai lori ba tasi ida ne’e mos estraga ahu ruin ikan sira ne’e labele besik tanba mina

Ami iha ona grupu tematika para halo diskusaun fundus. Jestaun atu halo lixu solidu iha cidade dili nomos iha Municipiu hot-hotu ita espera katak tinan oin bele implementa ona.

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login